Goode'i homolosiinne projektsioon

Allikas: Vikipeedia
Maakaart Goode'i homolosiinses projektsioonis
Van der Grinteni moondeellipsid
Goode'i homolosiinse projektsiooni moondeellipsid

Goode'i homolosiinne projektsioon on pseudosilindriline õigepindne kaardiprojektsioon.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Projektsiooni töötas välja John Paul Goode 1923. aastal, et pakkuda alternatiivi laialt levinud Mercatori projektsioonile pindalade õigete suhete kujutamiseks maakeral. Goode pakkus erinevaid variatsioone rõhutamaks maismaad ja maailmameresid. Homolosiin arenes välja Goode'i 1916. aasta katsetest jagada õigepindseteks osadeks Mollweide'i projektsioon.[2]

Kuna Mollweide'i projektsiooni on nimetatud ka homolograafiliseks projektsiooniks, pani Goode nime "homolosiin" loomiseks kokku kaks omadust - "homolograafiline" ja "sinusoidne".[3]

Põhiomadused[muuda | muuda lähteteksti]

Goode'i homolosiinses projektsioonis kasutatakse 40°44'12'' paralleelist põhja ja lõuna pool Mollweide'i projektsiooni ning nende kahe laiuskraadi vahel kasutatakse maailma ekvatoriaalse osa kujutamiseks siinusprojektsiooni. Projektsioon kulgeb nende kahe projektsiooni liitumise kohas katkematu võrguna.[4]

1960. aastatel levinud Goode'i projektsiooni nimetatakse sageli ka "apelsinikoore kaardiks", kuna see sarnaneb kooritud apelsini lamestatud koorega. Oma levinuimal kujul katkestab kaart Põhja-Atlandi, Atlandi lõunaosa, Vaikse ookeani lõunaosa, India ookeani ja kogu kaardi ida/lääne meridiaani.

Ekvaator ja keskmeridiaan projitseeritakse sirgjoonedena ning keskmeridiaani pikkuseks on 0,44-kordne projitseeritud ekvaatori pikkus. Teised meridiaanid on keskmeridiaani suunas nõgusad, võrdselt paigutatud sinusoidsed kõverad 40°44'12'' põhja- ja lõunalaiuse vahel ning ellipsi kaared 40°44'12'' paralleelist lähima pooluseni. Paralleelid on sirgjooned, mis paiknevad võrdselt 40°44'12'' põhja- ja lõunalaiuse vahel. Nende vahe väheneb vaikselt nendest laiuskraadidest kaugemale jäävate pooluste suunas. Poolused esitatakse punktidena. Võrk on sümmeetriline ekvaatori kohal.[4]

Maale orienteeritud versiooni korral on sirged meridiaanid põhjapoolkeral -100° ja 30° ning lõunapoolkeral -160°, -60°, 20° ja 140°. Ookeanile orienteeritud versioon kasutab põhjapoolkeral -140°, -10° ja 130° meridiaani ning lõunapoolkeral -100°, 20° ja 140° meridiaani. Poolused esitatakse sõltuvalt katkenud vormist kahe, kolme või nelja punktiga. Kogu võrk ei ole ekvaatori ja keskmeridiaani suhtes sümmeetriline.[4]

Kasutamine geoinfosüsteemides[muuda | muuda lähteteksti]

Projektsioon on kasutusel ArcGIS Pro-s ja sobib väiksemamõõdulisteks kaartideks, mis nõuavad täpset pindala. Projektsiooni kasutavad oma andmete jagamiseks Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus (USGS) ja Maavarade vaatluse ja teaduse keskus (EROS).[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Directory of Map Projections". Mapthematics. Vaadatud 30.04.2021.
  2. Snyder, John Parr (1993). Flattening the earth: two thousand years of map projections. Chicago: University of Chicago Press. Lk 167-168. ISBN 9780226767475.
  3. Monmonier, Mark S. (2015). Mapping It Out: Expository Cartography for the Humanities and Social Sciences. Chicago: University of Chicago Press. Lk 40. ISBN 9780226217857.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 "Goode homolosine". ArcGis Pro. Vaadatud 30.04.2021.