Glokaliseerumine
Glokaliseerumine (sõnadest "globaliseerumine" ja "lokaliseerimine" moodustatud kohversõna) tähendab üleilmsete ja kohalike ühiskondlike, poliitiliste ja majanduslike nähtuste üheaegset esinemist.[1] Glokaliseerumine võib tähendada nii globaalsete trendide mõju kohalikele oludele kui ka globaalsete trendide kohalikku tõlgendamist.[2]
Glokaliseerumise mõiste ilmus esimest korda Harvard Business Review veergudel 1980ndate lõpus.[3] Mõiste tõi ingliskeelsesse maailma sotsioloog Roland Robertson 1990ndatel.
Glokaalne on omadussõna nähtuse kohta, millel on nii kohalikud kui ka üleilmsed tunnused.[4]
Mõiste ajalugu ja etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Glokaliseerumise mõiste pärineb jaapanikeelsest sõnast dochakuka, mis tähendab tõlkes ülemaailmset kohalikustamist ning viitas algselt vaid uudsete põlluharimisviiside mugandamisele kohalikeks vajadusteks. Mõiste sai laiema leviku, kui seda hakkasid 1980ndatel kasutama jaapani ärimehed.[5]
Glokaliseerumise mõiste jõudis ingliskeelsesse maailma tänu sotsioloog Roland Robertsonile, kes kasutas seda 1997. aastal toimunud konverentsil "Globaliseerumine ja põlisrahvaste kultuur".[6] Teiste hulgas kasutasid seda mõistet 1990ndatel sotsioloogid Keith Hampton, Barry Wellman ja Zygmunt Bauman.
Äri[muuda | muuda lähteteksti]
Majandus- ja äriringkonnad on glokaliseerumisse panustanud juba kümmekond aastat. Hea näide glokaliseerumise põhimõtteid rakendavast ettevõttest on McDonald’s, mis lasi kohalikku toidukultuuri arvestades Hiinas müüki riisiburgerid[7] ja Indias vältis loomaliha.[2] Ettevõtted, mis suudavad kohanduda kohalike turgude ja kultuuride iseärasustega, suudavad ka enam tulu teenida.
Starbuck's on teine hea näide glokaliseerumisega arvestanud suurest ettevõttest. Tundes Hiina kultuuri eripärasid ja maitseharjumusi lisas kohvikukett oma menüüsse kohalikke elemente nagu "rohelise tee frappuccino" ning avas kohviku Keelatud linnas Pekingis. 2007. aastal oli aga Starbuck's sunnitud kohviku Keelatud linnas sulgema, vandudes alla ühiskonnas tekkinud survele. Üha läänevastasemalt meelestatud hiina avalikkusele ei meeldinud, et Starbuck'si kui Lääne kapitalismi sümbol asus Hiina keisrite kunagises residentsis.[8] Ajutisele tagasilöögile vaatamata on Starbuck's Hiinas endiselt edukas.
Kuigi glokaliseerumisega kaasneb mitmeid äririske, võib kohalike mõjudega arvestamine olla nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele väga tulus. Muuhulgas võimaldab glokaliseerumine jõuda suurema sihtturuni. Ühtlasi võidab ühiskond tervikuna, kui globaliseerumise tingimustes konkurents suureneb ning hinnad langevad.[9]
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Haridusmaastikul on glokaliseerumisega seotud muutusi arvestatud mitmete valdkondade õpetamisel, nagu poliitika, kultuur ja majandus. Ühest küljest soovitatakse õpetajatel arvestada üleilmsete ressursside ja metoodikatega, mida on võimalik kohalikest oludest lähtuvalt rakendada.[10] Teisalt on võimalik temaatiliselt üleilmsetele väljakutsetele ja võimalustele läheneda kohalikest vajadustest lähtuvalt.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Glocalization". Encyclopedia Britannica (inglise). Vaadatud 10.03.2018.
- ↑ 2,0 2,1 Juergensmeyer, Mark (2014). Thinking Globally: A Global Study Reader. Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press. Lk 6.
- ↑ Sharma, Chanchal Kumar (2009). "Emerging Dimensions of Decentralisation Debate in the Age of Globalisation". Indian Journal of Federal Studies. 19 (1): 47–65. SSRN 1369943.
- ↑ "glocal | Definition of glocal in English by Oxford Dictionaries". Oxford Dictionaries | English. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.04.2018. Vaadatud 10.03.2018.
- ↑ Habibul Haque Khondker, "Glocalization as Globalization: Evolution of a Sociological Concept," Bangladesh e-Journal of Sociology. Vol. 1. No. 2. July, 2004 [1]
- ↑ "What is glocalization? - Definition from WhatIs.com". Searchcio.techtarget.com. Vaadatud 3.09.2013.
- ↑ Shi, Xiuhua (1. juuni 2013). "The Glocalization of English A Chinese Case Study". Journal of Developing Societies (inglise). 29 (2): 89–122. DOI:10.1177/0169796X13480442. ISSN 0169-796X.[alaline kõdulink]
- ↑ Han, Gang (Kevin); Zhang, Ai (2009-11-01). "Starbucks is forbidden in the Forbidden City: Blog, circuit of culture and informal public relations campaign in China". Public Relations Review. Includes a Special Section: Public Relations in a Time of Economic Crisis. 35 (4): 395–401. doi:10.1016/j.pubrev.2009.07.004.
- ↑ Osland, Joyce S. (1. juuni 2003). "Broadening the Debate The Pros and Cons of Globalization". Journal of Management Inquiry (inglise). 12 (2): 137–154. DOI:10.1177/1056492603012002005. ISSN 1056-4926. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2015. Vaadatud 8. aprillil 2018.
- ↑ Brooks, Jeffrey; Normore, Anthony (2010). "Educational Leadership and Globalization: Literacy for a Glocal Perspective". Educational Policy. 24 (1): 52–82. DOI:10.1177/0895904809354070.
Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]
- Sarroub, Loukia K (2008). "Living 'Glocally' With Literacy Success in the Midwest". Theory Into Practice. 47 (1): 59–67. DOI:10.1080/00405840701764789.
- Sarroub, L. K. (2009). Glocalism in literacy and marriage in transnational lives. Critical Inquiry in Language Studies (Special Issue: Immigration, Language, and Education) 6(1-2), 63-80.
- Hollensen, S. (2014). Global marketing, Pearson.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- The Glocal and Global Studies, GLOCALIZATIONS 2015, Victor Roudometof (2015), Taylor & Francis 2015, DOI:10.1080/14747731.2015.1016293
- Global Change exhibition (May, 1990), and the poster on local and global change, [2] which a year later was the title for the "Local and Global Change" exhibition (1991) [3]