Gibraltari nael

Gibraltari nael (rahvusvaheline tähis GIP, sümbol £) on Gibraltaril kehtiv rahaühik. Selle kurss Suurbritannia naelsterlingi suhtes on fikseeritud tasemel 1:1.

Ajalugu

1/2 kvarto vaskmünt, 1842, kuninganna Victoria.

 Pikemalt artiklis Gibraltari reaal

Kuni 1872. aastani oli Gibraltari rahandus keerukas, põhinedes kohalikul reaalil, mille kõrval olid käibel ka Briti, Hispaania ja Gibraltari mündid. 1825. aastast oli reaal (tegelikult Hispaania reaal) seotud Briti naelaga, selle kurss oli 1 Hispaania dollar 4 šillingi ja 4 penni kohta (mis vastab tänapäeval 21,67 pennile). 1872. aastal aga kehtestati Gibraltaril ainsa seadusliku valuutana Hispaania raha. 1898. aastal põhjustas Hispaania-Ameerika sõda Hispaania peseeta järsu languse ja Briti koloonias võeti ainsa rahana kasutusele nael, algselt Suurbritannia müntide ja pangatähtedena.

Hispaania peseeta püsis siiski ringluses kuni Hispaania kodusõjani. 1927. aastal hakkas Gibraltar laskma välja oma pangatähti ning 1988. aastal ka oma münte. Gibraltari nael detsimaliseeriti 1971. aastal, samal ajal Suurbritannia naelaga. Varasem süsteem, kus 1 nael võrdus 20 šillingi ja 240 penniga, asendati uuega, kus 1 nael on 100 (uut) penni.

Suhe Suurbritannia naelsterlingiga

1934. aasta pangatäheseaduse (Currency Notes Act) järgi on Gibraltari valitsusel õigus trükkida oma rahatähti ning kohustus tagada ja vahetada iga trükitud rahatäht naelsterlingireservidega, kus igale naelale vastab üks naelsterling. Ehkki Gibraltari pangatähedele on väärtus märgitud naelsterlingites, ei kehti need Suurbritannias, kuid teoreetiliselt on need vahetatavad kursiga 1:1 Briti naelte vastu pangas. Praktikas ei võta vähemalt üks suur Briti pank vastu ega vaheta Gibraltari naelu ning ka teised vahetavad neid teistsuguse kursiga, samuti käitub enamik valuutavahetuskontoreid. Gibraltari mündid on sama kaalu, suuruse ja koostisega kui Briti mündid, ehkki nende kujundus on teistsugune, ning aeg-ajalt leidub neid ringluses ka Suurbritannias.

Briti mündid ja Inglise Panga pangatähed on Gibraltaris käibel, neid võetakse kõikjal vastu ja vahetatakse vabalt Gibraltari kohaliku raha vastu.

Suurbritannia turistidel soovitatakse vahetada kulutamata jäänud Gibraltari naelad lahkudes Briti naelte vastu, kuna Suurbritannias võetakse nende vahetamise eest lisatasu.

Mündid

1988. aastal lasti käibele mündid väärtustes 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 penni ning 1 nael, millel oli eraldi kujundus ja Gibraltari nimi. Need olid sama suuruse ja koostisega kui vastavad Briti mündid, 1999. aastal võeti kasutusele ka kahenaelane münt. 2010. aastal järgnes neile viienaelane münt, millel oli kiri "Elizabeth II · Queen of Gibraltar" ("Elizabeth II, Gibraltari kuninganna"). See väljalase tekitas Hispaanias poleemika, kuna Gibraltari kuninga tiitel seostub ajalooliselt Kastiilia, mitte Inglise krooniga.

Kõigi müntide esiküljel on Suurbritannia kuninganna portree. Ühepennise tagaküljel on kujutatud berberi kivikana (Alectoris barbara), kahepennisel Europa Pointi majakas Gibralatari lõunapoolseimas punktis, viiepennisel berberi makaak ja gibraltari ibeeris, kümnepennisel Europort, kahekümnesel neitsi Maarja Euroopa kaitsepühakuna (Our Lady of Europe), viiekümnesel afaliinid ja ühenaelasel Gibraltari vapp (kindlus ja võti). Kahenaelase kujundus on selle kasutuselevõtust saati igal aastal muutunud, kujutades üht Heraklese 12 vägiteost.

2004. aasta juubeliväljalase

2004. aastal täitus Gibraltaril 300 aastat Briti võimu all (1704–2004). Sel puhul müntis Gibraltari valitsus uue väljalaske münte.

Ühepennise tagaküljel kujutati berberi makaaki, kahepennisel Gibraltari võtmeid, viiepennisel Gibraltari põhiseadust (Gibraltar Constitution Order), kümnepennisel operatsiooni Torch (Briti-Ameerika sissetungi Prantsuse Põhja-Aafrikasse 1942. aastal), kahekümnesel 1842. aastal Gibraltarist leitud neandertallase pealuu, viiekümnesel Trafalgari lahing, ühenaelasel Gibraltari piiramine (1779–1783) ja kahenaelasel Gibraltari vallutamine 1704. aastal.

Pangatähed

Esimese maailmasõja puhkedes pidi Gibraltar laskma välja omaenese pangatähed, et mitte maksta kuldnaelsterlingites. Need kupüürid trükiti sõjaaegse erakorralise korralduse alusel ("Ordinance 10") 1914. aastal. Esmalt allkirjastas rahandusminister Greenwood need käsitsi, hiljem kasutas aga templit. Rahatähtedel oli Anglo-Egyptian Bank Ltd. tempel ning need olid käibel paralleelselt Briti Territooriumi rahatähtedega. 1914. aastal trükiti pangatähti nimiväärtustega 2 ja 10 šillingit, 1, 5 ja 50 naela. Kui 1927. aastal väljastati uued rahatähed, kahešillingisi ja 50-naelaseid kupüüre juurde ei trükitud. Detsimaliseerimise käigus asendati 10-šillingised pangatähed 50-pennise mündiga. 1975. aastal võeti kasutusele 10- ja 20-naelased kupüürid, 1986. aastal lisandusid 50-naelased. 1988. aastal kõrvaldati käibelt ühenaelased. 1995. aastal lasti käibele uus seeria rahatähti, millel oli esimest korda vääringu nimetus "naelsterling" (pounds sterling), mitte "nael"(pound). 2010. aasta 8. juulil võttis Gibraltari valitsus kasutusele uue seeria pangatähti, alates 10- ja 50-naelastest; 2011. aasta 11. mail lisandusid neile 5-, 20- ja 100-naelane.

Kirjandus

• Krause, Chester L., and Clifford Mishler (1991). Standard Catalog of World Coins: 1801–1991 (18th ed.). Krause Publications. ISBN 0873411501
• Pick, Albert (1994). Standard Catalog of World Paper Money: General Issues. Colin R. Bruce II and Neil Shafer (editors) (7th ed.). Krause Publications. ISBN 0-87341-207-9