Germanicus
_Portrait_de_Germanicus_-_Mus%C3%A9e_Saint-Raymond_Ra_342_c.jpg)
Germanicus Julius Caesar ( tuntud lihtsalt kui Germanicus 24. mai 15 eKr – 10. oktoober 19) oli Rooma keisririigi armee tuntud väejuht. Liignimi Germanicus omistati talle pärast surma, võitude eest Germaanias.
Germanicus Julius Caesar sündis auväärses perekonnas Vana-Rooma keiser (27 eKr – 14 pKr) Augustuse naise Livia, esimesest abielust poja Nero Claudius Drususe ja Augustuse õe Octavia ning Vana-Rooma poliitiku ja väejuhi Marcus Antoniuse tütre peres. Marcus Antonius oli olnud Gaius Julius Caesari oluline poolehoidja. Pärast Caesari mõrvamist purustasid 42. aastal eKr Marcus Antoniuse väed Caesari mõrvarite Cassiuse ja Brutuse leegionid. Antoniusest sai suurriigi kõigi idaalade valitseja. 30 eKr tungis Octavianus Egiptusse, jõudis Aleksandriasse ja vallutas selle.
Germanicus Julius Caesar oli abielus Agrippina Vanemaga, (14 eKr – 33) keiser Augustuse lapselapse, riigimehe Marcus Vipsanius Agrippa tütre, Vana-Rooma keiser (14–37) Tiberiuse naiseõe ja kasutütega.
Germanicus Julius Caesar oli üheks tuntumaks sõjaväeliseks ja poliitiliseks figuuriks pärast Augustuse surma, kelle populaarsus oli sedavõrd suur, et sõjavägi tahtis ta isegi keisriks kuulutada. 4. aastal eKr lapsendas Tiberius Germanicuse, et kindlustada valitsusjärglus ning 7. aastal nimetas ta kvestoriks-. 12. aastal sai Germanicus senaatoriks Rooma Senatisse.
Aastatel 7–9 teenis ta Tiberiuse vägedes esmalt Doonau piirkonnas ning seejärel Reinil. 1. sajandi algusaastatel sõdis Rooma Reinist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. 7. aastal kuulutati piirkond rahulikuks ning Publius Quinctilius Varus määrati Germaania asehalduriks. Vallutuskampaaniat juhtinud Tiberius lahkus piirkonnast, et tegeleda Illyricumis puhkenud ülestõusuga. Publius Quinctilius Varuse tegi katse tungida kaugemale Germaaniasse ja laiendada ülemvõimu ka ida pool asuvate Weseri ja Elbe jõgede suunas, mis lõppes kaotusega Teutoburgi lahingus Teutoburgi metsas. 9. aasta sügisel varitses Arminius koos oma germaani hõimude liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX leegioni, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste kohorti. Kokku langes umbes 20 000 roomlast.
14. aastal nimetati Julius Caesar Germanicus Rooma armee juhatajaks Germaania piirialadel. Samas on teada, et väejuhina ei olnud ta eriti andekas. Aastal 15 kutsus Segestes Germanicuse Arminiuse vastu Germaaniasse. Julius Caesar Germanicus tungis kattide aladele Weseri jõe ülemjooksul, päästis ta piiramisrõngast ning lubas talle ja tema poolehoidjaile varjupaiga Rooma riigis. 16. aastal ehitas Julius Caesar Germanicus suure laevastiku ja püüdis ebaõnnestunult hõivata Reini deltat.
18. aastal naasis Julius Caesar Germanicus Rooma ja valiti taas senaatoriks. Tiberius nimetas ta Aadria merest ida pool asuvate alade kõrgeimaks võimukandjaks maius imperium'iks.
Pärast mitut konflikti Tiberiusega suri Germanicus 19. aastal Antiookias. Tema lähikondsed olid veendunud, et ta mürgitati keisri käsul.