Germanicus

Allikas: Vikipeedia
Germanicuse büst

Germanicus Julius Caesar (24. mai 15 eKr10. oktoober 19), tuntud lihtsalt kui Germanicus, oli Rooma keisririigi armee tuntud väejuht. Liignimi Germanicus omistati talle pärast surma, võitude eest Germaanias.

Germanicus Julius Caesar sündis auväärses perekonnas Vana-Rooma keiser (27 eKr–14 pKr) Augustuse naise Livia, esimesest abielust poja Nero Claudius Drususe ja Augustuse õe Octavia ning Vana-Rooma poliitiku ja väejuhi Marcus Antoniuse tütre peres. Marcus Antonius oli olnud Gaius Julius Caesari oluline poolehoidja. Pärast Caesari mõrvamist purustasid 42. aastal eKr Marcus Antoniuse väed Caesari mõrvarite Cassiuse ja Brutuse leegionid. Antoniusest sai suurriigi kõigi idaalade valitseja. 30 eKr tungis Octavianus Egiptusesse ning jõudis Aleksandriasse ning vallutas selle.

Rooma impeerium, keiser 2714 pKr Augustuse valitsemisajal

Germanicus Julius Caesar oli abielus Agrippina Vanemaga, (14 eKr33) keiser Augustuse lapselapse, riigimehe Marcus Vipsanius Agrippa tütre, Vana-Rooma keiser (14-37) Tiberiuse naiseõe ja kasutütega.

Germanicus Julius Caesar oli üheks tuntumaks sõjaväeliseks ja poliitiliseks figuuriks pärast Augustuse surma, kelle populaarsus oli sedavõrd suur, et sõjavägi tahtis teda isegi keisriks kuulutada. 4. aastal eKr lapsendas Tiberius Germanicuse, et kindlustada valitsusjärglus ning 7. aastal nimetas ta kvestoriks ning sai 12. aastal senaatoriks Rooma Senatisse.

Aastatel 79 teenis ta Tiberiuse alluvuses Rooma vägedes Doonau piirkonnas ning seejärel Tiberiusega Reinil. 1. sajandi algusaastatel oli Rooma korraldanud pika sõjalise kampaania Reinist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. 7. aastal kuulutati piirkond rahulikuks ning Publius Quinctilius Varus määrati Germaania asehalduriks. Vallutuskampaaniat juhtinud Tiberius lahkus piirkonnast, et tegeleda Illyricumis puhkenud ülestõusuga. Augustuse poolt määratud Publius Quinctilius Varuse tegi katse tungida kaugemale Germaaniasse ja laiendada ülemvõimu ka ida pool asuvate Weseri ja Elbe jõgede suunas, mis lõppes kaotusega Teutoburgi lahingus, Teutoburgi metsa. 9. aasta sügisel varitses Arminius koos oma Germaani hõimude liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX leegioni, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste kohorti. Kokku langes umbes 20 000 roomlast.

14. aastal nimetati Julius Caesar Germanicus Rooma armee juhatajaks Germaania piirialadel. Samas on teada, et väejuhina ei olnud ta eriti andekas. Aastal 15 kutsus Segestes Germanicuse Arminiuse vastu Germaaniasse. Julius Caesar Germanicus tungis kattide aladele Weseri jõe ülemjooksul, päästis ta piiramisrõngast ning lubas talle ja tema poolehoidjaile varjupaiga Rooma riigis. 16. aastal ehitas Julius Caesar Germanicus suure laevastiku ja püüdis ebaõnnestunult hõivata Reini deltat.

18. aastal naases Julius Caesar Germanicus Rooma ning valiti taas senaatoriks ja nimetati Tiberiuse poolt Aadria merest idapool asuvate alade kõrgeimaks võimukandjaks maius imperiumiks.

Pärast mitmeid konfliktseid situatsioone Tiberiusega suri Germanicus aastal 19. aastal Antiookias. Tema lähikondsed olid veendunud, et ta mürgitati keisri käsul.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]