Gerhard III (Holstein-Rendsburg)

Gerhard III (u.1292 – 1. aprill 1340), mõnikord Gerhard Suur ja Taanis ka krahv Gert või den kullede greve ("kiilas krahv"), oli Saksa vürst Schauenburgi suguvõsast, kes valitses Holstein-Rendsburgi ja 1332.–40. aasta interregnumi ajal suurt osa Taanist.

Tema isa oli Holstein-Rendsburgi krahv Heinrich I. Gerhard päris oma osa Holsteini krahvkonnast poisikesena. Noore mehena laiendas ta oma pärandit sugulaste manööverdamise ja teiste Holsteini osade vallutamise teel. Need teod tegid temast võimsa kohaliku vürsti. Nendel aastatel töötas ta ka naaberkuningate, sealhulgas Taani kuninga Erik VI tasustatud kondotjeerina. Sageli tegutses ta koos oma Holsteini nõbu Holstein-Plöni krahvi Johann III-ga.

1325. aastal alustas Gerhard oma karjääri põhjas, võttes üle oma alaealise vennapoja Schleswigi hertsogi Valdemari eestkoste. See positsioon tegi temast rahulolematute Taani suurnike võimaliku liitlase ja 1326. aastal tõukas ta koos Taani mässajatega kuningas Christoffer II troonilt. Sellest ajast kuni oma surmani oli tal suur mõju Taani poliitikale. Ta pani oma vennapoja Valdemari Taani troonile, temast tehti Taani regent ja samal ajal kindlustas ta Schleswigi eraldamise Taanist niinimetatud Constitutio Valdemariana abil, mis oli aluseks Saksamaa pikaajalisele mõjule Lõuna-Jüütimaal. Tema võimetus rahu ja korda luua tõi kaasa mässu ja konflikti krahv Johanniga. Selle tulemusena asendas Gerhard 1329. aastal Valdemari nukukuningas Christoffer II-ga. Pärast Christofferi surma 1332. aastal asus Gerhard Taani valitsejaks.

Aastatel 1332-1340 oli krahv Gerhard Taani tegelik valitseja, olles nii Jüütimaa kui ka Fyni isand, jättes ülejäänud maa Johannile. Kuid tema positsioon oli ebakindel, kuna tal oli arvukalt võlausaldajaid, kes olid tema armeed rahastanud ja seetõttu suutsid teda mõjutada. Tulemuseks oli üha suurem vastuseis võõrvõimule varem teda toetanud Taani maa-aadli poolt. Talupoegade mässud ja seadusetus merel viisid kasvava kaoseni ning Gerhardile avaldati survet Saksa naaberriikide poolt, kes nüüd toetasid Christofferi poega Valdemari (hiljem kuningas Valdemar IV). Gerhard näib olevat valmistunud kompromissideks tasumata võlgade lahendamise osas, kuid enne lahenduse leidmist 1340. aasta kevadel alustas ta Põhja-Jüütimaal uut mässuliste vastast kampaaniat. Kampaania ajal tappis Taani mõisnik Niels Ebbesen, kes oli koos oma meestega tema magamistuppa tunginud, ta Randersi linnas.

Tema surm tähendas Holsteini võimu lõppu Taanis. Gerhardi kaks poega loobusid oma õigustest Gerhardi tiitlitele Taanis ja seejärel pandi Valdemar IV Taani troonile.

Oma mõjuka rolli tõttu Taani poliitikas on Gerhardi pärandi üle vaieldud. Taanis peetakse teda traditsiooniliselt kaabakaks ja "Saksa türanniks" ning tema mõrva on peetud Taani ajaloo üheks tipphetkeks, mis on inspireerinud Taani luuletajaid ja kirjanikke, viimati Saksa okupatsiooni ajal Taanis 1940–1945. Ka Dithmarschenis, kus ta laastas, näib ta olevat negatiivses valguses. Holsteinis on teda siiski peetud rahvuskangelaseks. Kaasaegsetes allikates näib ta olevat energiline ja jõhker sõdalane, kuid siiski sügavalt usklik.

Abielu ja järglased

Gerhard III abiellus Werle isanda Nikolaus II tütre Sophiaga; nad said järgmised lapsed:

Heinrich II (u.1317 – 1384 või hiljem)
Nikolaus (u.1321 – 1397)
Adolf (u.1330)
Elisabeth (u.1340 – 1402)

Eelnev Heinrich I	Schauenburgi ja Holstein-Rendsburgi krahv 1304–1340	Järgnev Heinrich II
Eelnev Valdemar V	Schleswigi hertsog 1326–1330	Järgnev Valdemar V
Eelnev Christoffer II kui Taani kuningas	Taani regent 1332–1340	Järgnev Valdemar IV kui Taani kuningas