Johann III (Holstein-Kiel)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Johann Leebe pitser, u1323-1350

Johann III Leebe (u 1297–1359) oli Schauenburgi ja Holstein-Plöni ning Holstein-Kieli krahv, valitsedes Holstein-Plöni (1312–1316 ja taas 1350–1359) ning Holstein-Kieli (1316–1359). Üheskoos Holstein-Rendsburgi krahvi Gerhard III-ga oli Johann III aastatel 1332–1340 eestkostev isand Taani Schleswigi hertsogkonnas.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli krahv Gerhard II Pimeda ja selle naise Agnese poeg, mis tegi temast Erik VI ja Christoffer II emapoolse poolvenna. 1312. aastal järgnesid Johann ja tema isapoolne poolvend Gerhard IV nende isale kui kaasvalitsevad Holstein-Plöni krahvid. 1316. aastal päris Johann III oma isa nõolt Johann II Ükssilmalt Holstein-Kieli ja jättis seega oma venna Gerhard IV Holstein-Plöni ainuvalitsejaks. Pärandi tõttu jõuka mehena tegutses Johann varakult kui võimukas kohalik vürst, rahastades Taani sõjapidamist ja tehes koostööd oma nõo Gerhard III-ga.

Tema rahaline toetus Taani kuningatele tegi temast kiiresti juhtiva võlausaldaja, kelle peamine omand oli Fynis. 1326. aasta mässu ajal Christopher II vastu toetas Johann Gerhard III ja Taani suurnikke ning suurendas oma Taani valdusi. Johann III ja Gerhard III kasvav rivaalitsemine viis ta 1330. aastal toetama Christopheri taastamist kuningaks, kuid kahe poolvenna koostöö 1331. aastal Gerhard III vastu lõppes kaotusega. Johann elas selle tagasilöögi poliitiliselt üle, kuid pidi Gerhard III oma ülemuseks aktsepteerima.

Aastatel 1332–1340 oli Johann Taani isand Suur-Beltist idas. Kuid 1332. aastaks kaotas ta Skåne, mis mässas Saksa valitsuse vastu, alludes Rootsi kuningale. Ehkki mingit moodi Gerhard III kaasvalitseja, ei mänginud Johann väga suurt poliitilist rolli ja eelistas keskenduda oma majanduslikule kasumile – sarnaselt Gerhard III-ga vaevasid teda tema oma väikevõlausaldajad. Pärast Gerhard III surma ja Holstein-Rendsburgi valitsuse kokkuvarisemist 1340. aastal tegi Johann raha tagasisaamiseks esialgu koostööd kuningas Valdemar IV-ga, kuid sõja ja majandustehingutega oli ta järgnenud aastatel Taani valdustest aeglaselt, kuid kindlalt välja surutud.

1350. aastal pärandas tema vennapoeg Gerhard V Holstein-Plöni Johannile. Pärast tema surma päris Holstein-Plöni ja Holstein-Kieli tema poeg Adolf IX.

Taani traditsioonis varjutab Johanni Holsteini valitseja Taanis Gerhard III. Tegelikult pole Johanni olemusest palju teada, kuid näib, et ta oli tark diplomaat, kelle ambitsioonid olude sunnil piirdusid järk-järgult majanduslike nõudmistega.

Pitserid[muuda | muuda lähteteksti]

Abielu ja järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Johann III abiellus 27. jaanuaril 1319 hertsog Heinrich III tütre Katharinaga. Nad said järgmised lapsed:

  • Adolf (suri 1390)
  • Agnes (suri 1386)
  • Mechthild
  • Elisabeth

Teises abielus oli tema naine Schwerini krahvi Nikolaus I tütar Merislawa.

Eelnev:
Gerhard II Pime
Holstein-Plöni krahv
koos oma venna Gerhard IV

1312–1316
Järgnev:
Gerhard IV
Eelnev:
Johann II Ükssilm
Holstein-Kieli krahv
1316–1359
Järgnev:
Adolf IX (või VII)
Eelnev:
Gerhard V
Holstein-Plöni krahv
1350–1359
Järgnev:
Holstein-Plön ühendati Holstein-Kieliga