Georg Liidja
|
See artikkel räägib füüsikust; sõjaväelase kohta vaata artiklit Georg Liidja (sõjaväelane) |
Georg Liidja (4. august 1933 Tallinn – 12. juuni 2017[1]) oli eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1987).
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
1952. aastal lõpetas ta Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkooli ja 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Õpinguaastatel valis ta kitsamaks erialaks optika ning selle kaudu sattus ta rektor Feodor Klementi luminestsentsikoolkonda. Füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi kaitses ta 1962. aastal Tartu Riikliku Ülikooli juures ja füüsika-matemaatikadoktori kraadi 1980. aastal ENSV TA Füüsika Instituudi juures.
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast ülikooli lõpetamist asus tööle TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis (nüüd TÜ Füüsika Instituut), kus hakkas uurima eksitonseisundeid ja nendega seotud nähtusi leelishalogeen-kristallides. 1967 valiti ta madalate temperatuuride sektori juhatajaks. Aastatel 1982–2016 töötas ta Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis vanemteadurina.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 1987. aastal füüsika alal. Kuulus akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda. Oli kauaaegne teaduste akadeemia üliõpilastööde konkursikomisjoni esimees ja välisvahetuse fondi nõukogu liige.[2]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Georg Liidja uurimistöö märksõnadeks oli luminestseerivate kristallide füüsika, krüogeeniatehnika optilises spektroskoopias ja kiiritatud bioapatiitide raadiospektroskoopia. Tahkisefüüsikas on ta selgitanud kiirguse toimet kristallidesse, selle mikroprotsesse ja -mehhanisme. Ta osales footonite paljunemisnähte avastamisel kristallfosfooride fotoluminestsentsis. Ta on arendanud vaakumultraviolett-spektroskoopiat vedela heeliumi temperatuuridel ja sooritanud esmakordselt luminestsentsiuuringuid ülimadalale temperatuurile (alla 1 kelvini) jahutatud kristallidega.[1]
Ta on avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on füüsika alal kaitstud kuus kandidaadiväitekirja ja üks filosoofiadoktori väitekiri.[1]
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi liige (1957), Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige (1990), Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige (2000-2006). Ta oli ka Inglise Füüsikaühingu liige (2000).[2]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1975 Eesti NSV riiklik teaduspreemia
- 1987 Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks valimine
- 1994 Eesti Füüsika Seltsi aastapreemia
- 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
- 2003 Eesti Teaduste Akadeemia medal
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 72–73
- Margus Maidla. Akadeemik Georg Liidja – külmutab ja kiiritab. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 217–224
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Suri akadeemik Georg Liidja
- Georg Liidja Eesti Teadusinfosüsteemis
- Georg Liidaja Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- Fotod Georg Liidjast
