Geomagnetiline torm

Allikas: Vikipeedia

Geomagnetiline torm ehk magnettorm on mõnest minutist paari ööpäevani kestev Maa magnetvälja tugev korrapäratu muutumine.[1]

Geomagnetiliste tormide põhjuseks on Päikese tugevatest loidetest alguse saav päikesetuule puhang.[1] Täpsemalt väljendades tekitab Päike elektromagnetilist kiirgust ja laetud osakesi ning kui Päikesel toimuvad koronaalpursked, siis pääsevad laetud osakesed ilmaruumi, haarates samal ajal kaasa ka Päikese magnetvälja osakesi. Me tunneme neid purskeid päikesetuule nime all. Sellised pursked toimuvad Päikesel igas suunas, aga kui planeet Maa jääb nende suunale, siis jõuab laetud osakeste voog meie planeedini, põhjustades Maa magnetvälja häiritust. Geomagnetilise tormiga kaasnevad virmalised ja raadioside häired ning elavneb atmosfääri tsüklonaalne tegevus.[1]

Tuntuim geomagnetiline torm on 1859. aastal aset leidnud nn Carringotoni sündmus. Samas viitavad viimase aja uurimused sellele, et viimase 1300 aasta jooksul on Maad tabanud ka kaks Carringotoni sündmusest tugevamat magnettormi. Seega on nende esinemise sagedus varem eeldatust oluliselt suurem, mis sunnib ümber hindama magnettormidega seotud riske.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 200 lk.
  2. "Ülivõimsaid magnettorme tuleb ette arvatust sagedamini" ERR Novaator, 28. oktoober 2015