Geodeetiline punkt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Geodeetiline punkt on kohtkindlalt paigaldatud geodeetilise märgi asukoht maapinnal, pinnases või ehitisel, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral arvutatud kõrgused ja määratud raskuskiirenduse väärtus.[1]

Geodeetilised punktid on olulised selleks, et ühtses koordinaat- ja kõrgussüsteemis täpselt määrata mistahes objekti asukoht. Igal geodeetilisel punktil on koordinaadid, mille alusel koostatakse näiteks topograafilisi kaarte; tehakse ehituseelseid töid alates projektide koostamisest kuni ehitiste märkimiseni looduses; täpsustatakse kinnistu piire; kaardistatakse kaevandusalasid jne.[2]

Punktide koordinaatide abil saab looduses täpselt määrata mistahes objekti asukohta. Punktid on abiks topograafiliste kaartide koostamisel ja uuendamisel; ehituseelsete tööde tegemisel alates projektide koostamisest kuni ehitiste märkimiseni looduses; kinnistu piiride täpsustamisel; kaevandusalade kaardistamisel jne.[3]

Vanim praegu kasutuses olev geodeetiline punkt Eestis on paigaldatud 1891. aastal ja asub Kuremäe kloostri juures.[3]

Geodeetilised punktid on riikliku kaitse all, nende ümber paiknevas 3–5-meetrise raadiusega kaitsevööndis on keelatud tegevused, mis võivad märki kahjustada, takistada sellele ligipääsu või sellega seotud mõõtmisi. Rikutud märkidest tuleks teada anda Maa-ametile või kohalikule omavalitsusele.[3]

Eesti geodeetilised punktid kantakse geodeetiliste punktide andmekogusse. Andmekogu on avalik ja kättesaadav kõigile huvilistele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ruumiandmete seadus Riigi Teataja I, 21.06.2016
  2. Eesti geodeetiliste punktide andmekogu muutub riiklikuks Maa-amet, 19.12.2011
  3. 3,0 3,1 3,2 Geodeetiliste punktide andmekogu Maa-amet, 05.02.2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]