Geodeetiline punkt

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Geodeetiline punkt on kohtkindlalt paigaldatud geodeetilise märgi asukoht maapinnal, pinnases või ehitisel, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral arvutatud kõrgused ja määratud raskuskiirenduse väärtus.[1]

Geodeetilised punktid on olulised selleks, et ühtses koordinaat- ja kõrgussüsteemis täpselt määrata mistahes objekti asukoht. Igal geodeetilisel punktil on koordinaadid, mille alusel koostatakse näiteks topograafilisi kaarte; tehakse ehituseelseid töid alates projektide koostamisest kuni ehitiste märkimiseni looduses; täpsustatakse kinnistu piire; kaardistatakse kaevandusalasid jne.[2]

Punktide koordinaatide abil saab looduses täpselt määrata mistahes objekti asukohta. Punktid on abiks topograafiliste kaartide koostamisel ja uuendamisel; ehituseelsete tööde tegemisel alates projektide koostamisest kuni ehitiste märkimiseni looduses; kinnistu piiride täpsustamisel; kaevandusalade kaardistamisel jne.[3]

Vanim praegu kasutuses olev geodeetiline punkt Eestis on paigaldatud 1891. aastal ja asub Kuremäe kloostri juures.[3]

Geodeetilised punktid on riikliku kaitse all, nende ümber paiknevas 3–5-meetrise raadiusega kaitsevööndis on keelatud tegevused, mis võivad märki kahjustada, takistada sellele ligipääsu või sellega seotud mõõtmisi. Rikutud märkidest tuleks teada anda Maa-ametile või kohalikule omavalitsusele.[3]

Eesti geodeetilised punktid kantakse geodeetiliste punktide andmekogusse. Andmekogu on avalik ja kättesaadav kõigile huvilistele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ruumiandmete seadus Riigi Teataja I, 21.06.2016
  2. Eesti geodeetiliste punktide andmekogu muutub riiklikuks Maa-amet, 19.12.2011
  3. 3,0 3,1 3,2 Geodeetiliste punktide andmekogu Maa-amet, 05.02.2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]