Gavith

Allikas: Vikipeedia
Sanahini kloostri Püha Amenaprkitši kirik, gavith on ruudukujuline ruum joonisel vasakul
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Geghardi kloostri kiriku aastail 1215-1225 ehitatud gavithil on keskkupli kaunistuseks islami arhitektuurile iseloomulik muqarnas

Gavith (armeenia keeles գավիթ) ehk žamatun (armeenia keeles ժամատուն) on armeenia kirikuarhitektuuris esinev kiriku sissepääsu poolne juurdeehitis, mis on võrreldav Bütsantsi ja Lääne-Euroopa kirikute narteksiga. See ehitati eelkõige kloostrikirikutele. Arhitektuuriliselt oli see selgelt kirikuruumist eraldatud ja enamasti ehitatud hiljem kui kirik ise.

Esimene teadaolev gavith on Horomosi kloostris, ehitatud 1038. aastal, ja tekstides nimetati seda "ža matun". Nimetus "gavith" hakkas levima alates 1181. aastast, mil see esmakordselt ilmub Sanahini kloostri ühes raidkirjas.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Gavith oli enamasti ristkülikukujulise põhiplaaniga ja neli sammast jagasid selle üheksaks väiksemaks kvadraadiks. Keskmise kvadraadi laes oli ümmargune või hulknurkne valgusava (vahel nimetatud ka oculus), mis võis paikneda sammastele toetuva väikese kupli või akendega laterna tipus. Eeskoja suurus oli väga varieeruv ja selle proportsioon kiriku enda suurusega polnud kindlaks määratud. Oli suuri kirikuid, millel oli väike gavith, ja vastupidi, väikese kiriku gavith võis olla väga avar. Gavith võis olla kogunemisruum, sealt võis jälgida jumalateenistust nagu kirikusaaliski, samuti jagati seal usuõpetust, hoiti raamatuid ja lahendati kohtuasju. See võis olla ka mausoleum, kuhu olid maetud valitsejad või kõrgemad vaimulikud[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]