Garuda Indonesia lend 200
| Garuda Indonesia lend 200 | |
|---|---|
| Intsidendi ülevaade | |
| Tüüp | Piloodi eksimus |
| Koht | Yogyakarta |
| Reisijaid | 133 |
| Meeskond | 7 |
| Vigastatuid | 12 |
| Hukkunuid | 21 |
| Ellujääjaid | 119 |
| Õhusõiduki tüüp | Boeing 737 |
| Tõusis õhku | Soekarno-Hatta rahvusvaheline lennujaam, Jakarta |
| Sihtkoht | Adisucipto rahvusvaheline lennujaam, Yogyakarta |
| Lennufirma | Garuda Indonesia |
Garuda Indonesia lend 200 oli 7. märtsil 2007. aastal Jakartast Yogyakartasse suunduv lend. Lend sõitis maandumisel Yogyakartasse suurel kiirusel üle lennuraja riisipõllule, süttis ja hävines. Õnnetuse põhjustas see, et lennumeeskond ei järginud ettevõtte protseduure ja ei katkestanud ebastabiilset maandumist, kus maandumiskiirus oli nõutust palju suurem. Pardal oli 140 inimest, kellest 21 suri ja 12 said tõsiselt vigastada.[2]
Lennuk[muuda | muuda lähteteksti]
Lennuk, registrimärgiga PK-GZC, oli Boeing 737-497. Lennuk valmis aastal 1992 Ameerika Ühendriikides Rentonis. Esimene lend toimus 5. novembril 1992 Aloha Airlinesi all. Kokku oli lennuk kuulunud 5 erineva lennukompanii koosseisu, milleks olid Aloha Airlines, Star Europe, Jet Airways, GECAS ja Garuda Indonesia.[3] Lennukõlblikkuse dokumentidest ei leitud ühtegi tõendit, et lennuõnnetuse oleks põhjustanud mõni süsteemirike [4]. Lennuki vanus oli 14,3 aastat [3].
Õnnetus[muuda | muuda lähteteksti]
Boeing 737 PK-GZC alustas lendu Soekarno-Hatta Lennujaamast Jakartast ja tõusis õhku 23.17. Õhusõiduki kapten vastutas lendamise eest Yogyakartasse, teine piloot pakkus tuge ja järelvalve. Laskumisel alustas piloot instrumentaalmaandumissüsteemi abil maandumise briifingut lennumeeskonnale. Raadioedastus Yogyakarta lennujaama poolt katkestas briifingu, andes õhusõidukile loa maanduda Yogyakartasse W17 rajale 09 jaoks, nõudes vastust siis, kui lahkuvad lennukõrguselt 270. Pärast raadioedastust jätkas lennumeeskond instrumentaalmaandumissüsteemi maandumise briifinguga. Peale briifingut andis Yogyakarta lennujaam loa visuaalseks lähenemiseks lennurajale 09. Teine piloot kinnitas raadioedastuse ja küsis luba laskuda lennu ringlemise kõrgusele. Lennujuht andis loa ja palus neil laskuda algselt kõrgusele 2500.[2] Kuigi lennumeeskond kinnitas, et maanduvad kasutades visuaalset lähenemist, tuli uurimisel välja, et tegelikult valmistuti instrumentaalmaandumissüsteemi maandumiseks lennurajale 09, kuid sellest ei olnud teavitatud Yogyakarta lennujuhtimistorni. [2]
Lennuk hakkas maandumist sooritama kiirusel 221 sõlme, mis on 87 sõlme kiirem, kui sellises olukorras peaks olema. Kohe pärast seda oli teine piloot palunud kaptenit, et ta teeks ringi ja alustaks laskumist uuesti, mida ta eiras. Õhusõiduk põrkas kaks korda vastu lennurada, kolmandal korral aga põrkasid eesmised rattad vastu maad nii suure jõuga, et purunesid. Kui lennuk oli lennurajast üle sõitnud, lülitas piloot mõlemad mootorid välja, kuid kiirus oli liiga suur, mistõttu sellest ei olnud enam kasu. Lennuk ristus autoteega 160 meetrit pärast lennuraja 09 lõppu ja betoonist vihmaveerennid hävitasid mõlemad mootorid. Lennuk purunes tükkideks ja peatus riisipõllul, 252 meetri kaugusel lennurajast 09. Seejärel süttis lennuki kütus. Pardal oli 2 pilooti, 5 teenindajat ja 133 reisijat, 1 teenindaja ja 20 reisijat surid õnnetuses.[2]
Piloot[muuda | muuda lähteteksti]
Marwoto Komar oli Boeing 737, registrimärgiga PK-GZC, kapten. Lennuõnnetuse aruandes oli kirjas, et lennuki kiirus oli liiga suur ja maandumisnurk liiga terav. [4] Marwoto süüdistas tiibade klappe, kuid neil ei olnud midagi viga. Selgus, et Marwoto eiras vilkuvaid tulesid ekraanidel ja teise piloodi nõuannet maandumist katkestada, mis oli ka ettevõtte protseduurides nõutud. Kuritegu oli tõsine surnute arvu ja piloodi käitumise tõttu, sest Marwoto ei näidanud välja kordagi kahetsust. Prokurörid ei suutnud tõestada täielikult Marwoto süüd lennuõnnetuses ja ta läks vangi kuritegeliku hooletuse eest 2 aastaks. Karistuse tegi pikemaks see, et ta ei näidanud välja kahetsust oma vigade ja tagajärgede üle.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Wikimedia Commons. ”Garuda Indonesia Boeing 737-497 PK-GZC.jpg”. Accessable: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Garuda_Indonesia_Boeing_737-497_PK-GZC.jpg. (Accessed Apr. 7, 2024)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Republic of Indonesia, Ministry of Transportation, National Transportation Safety Committee. "BOEING 737-497 PK-GZC ADI SUCIPTO AIRPORT, YOGYAKARTA INDONESIA 7 MARCH 2007". October 22, 2007. Accessable: https://web.archive.org/web/20110928004626/http://www.dephub.go.id/knkt/ntsc_aviation/baru/Final%20report%20PK-GZC%20Release.pdf. (Accessed Apr. 7, 2024)
- ↑ 3,0 3,1 PLANESPOTTER.NET. “PK-GZC GARUDA INDONESIA BOEING 737-497”. Accessable: https://www.planespotters.net/airframe/boeing-737-400-pk-gzc-garuda-indonesia/en80oe. (Accessed Apr. 7, 2024)
- ↑ 4,0 4,1 J.R.Nemsick and S.G. Passeri. ”Criminalizing Aviation: Placing Blame Before Safety” American Bar Association. March 21, 2012. Accessable: https://web.archive.org/web/20150411024441/http://apps.americanbar.org/litigation/committees/masstorts/articles/winter2012-criminalizing-aviation-blame-safety.html. (Accessed Apr. 7, 2024)
- ↑ Indonesia Nationa Transportation Safety Committee, Public domain, via Wikimedia Commons. “Garuda Indonesia Airways Flight 200 wreckage”. Accessable: https://aviation-safety.net/photo/3767/Boeing-737-497-PK-GZC. (Accessed Apr. 7, 2024)
- ↑ BBC News. "Indonesian crash pilot sentenced". Accessable: http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/asia-pacific/7985041.stm. (Accessed Apr. 28, 2024)