Lennujuhtimistorn

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lennujuhtimistorn

Lennujuhtimistorn (ingl air traffic control tower) on lennuvälja lähedal asuv tornikujuline rajatis, millel on igas suunas aknad ja kust on hea vaade lennuväljale ja selle ümbrusele.[1]

Otstarve[muuda | muuda lähteteksti]

Lennujuhtimistorni eesmärk on teha maandumisrada ja lennuvälja lähiümbrus lähilennujuhtide jaoks hästi nähtavaks. Lähilennujuhid on lennujuhid, kes juhivad lende lennuväljade vahetus läheduses ning stardi-, maandumisrajal ja ruleerimisteedel. Tänu lennujuhtimistornile näevad lähilennujuhid maanduvaid ja õhkutõusvaid õhusõidukeid ja saavad seetõttu õhusõidukeid ohutult juhendada.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene lennujuhtimistorn[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene lennujuhtimistorn ehitati 1920ndatel Londoni Croydoni lennuväljale. Torni ehitamiseks anti käsk 25. veebruaril 1920 ja see valmis sama aasta kesksuveks. Torn oli umbes 4,5 m kõrge ja selle igal küljel olid aknad. Torn ehitati uuesti aastal 1928 ja 2000. aastal tehti sellest muuseum, mis tegutseb tänapäevani.[3]

Lennujuhtimistornide algusaastad USAs[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastal, 10 aastat pärast esmese torni ehitamist, ehitati ka Clevelandi lennujaama lennujuhtimistorn. Järgmise viie aasta jooksul ehitati tornid veel umbes kahekümnesse linna. Kuni 1941. aastani korraldasid lennujuhtide tööd ja tornide ehitamist lennuväljad, kuid 1941. aastal alustas lennujuhtide töö korraldamise üle võtmist CAA (Civil Aviation Authority).[4]

Irdtorn[muuda | muuda lähteteksti]

Irdtorn (ingl Remote TWR) on kontseptsioon, kus lennujuhtidele kuvatakse kogu vajaminev visuaalne informatsioon videosüsteemi vahendusel. Irdtorn võimaldab lennujuhtidel töötada mujal kui lennnujuhtimistornis. Lennuvälja lähedale paigaldatakse kaamerad nii, et lennujuhtidele saaks kuvada videosüsteemi abil lennuväljast 360° vaade. Irdtorn võimaldab kuluefektiivsemalt pakkuda lennujuhi teenust mitmel lennuväljal korraga.[2] Esimene irdtorn hakkas tööle Rootsis 2015. aasta aprillis. Paljudes teistes EASA (European Union Aviation Safety Agency) liikmesriikides käivad katsetused, et võtta kasutuele esimesed irdtornid. Esimene täielikult irdtorniga juhitav lennujaam avati 2019. aasta detsembris Rootsis.[5] USA kaitseministeerium katsetab USA esimest irdtorni Colorados.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Termin.eki". EKI, 05.29.2003. Vaadatud 29.04.2021.
  2. 2,0 2,1 EANS. "Lennujuhtimine". EANS. Vaadatud 29.04.2021.
  3. Historyc Croydon Airport. "Air travel - The revolution". Historic Croydon Airport. Vaadatud 29.04.2021.
  4. FAA. "FAA Historical Chronology, 1926-1996". FAA, 18.07.2019. Vaadatud 24.03.2021.
  5. Bailey, Joanna. "The World’s First Airport With Completely Remote ATC Just Opened". Simple Flying, 30.12.2019. Vaadatud 24.03.2021.
  6. Frequentis USA Inc. "First Military Remote Digital Tower in the United States Completes Systems Operation and Verification Test". Aviationpros, 14.01.2021. Vaadatud 23.04.2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]