GDDR

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

GDDR ehk Graphic Double Data Rate mälu on mälutüüp, mis on spetsiaalselt disainitud kasutamiseks graafikakaartidel. GDDR-mälu erineb laiemalt tuntud DDR SDRAM tüüpi mäludest nagu DDR, DDR2 ja DDR3, kuigi neil on ka mõndagi ühist näiteks Double Data Rate kujundus. Praegu kasutatakse järgmiste põlvkondade GDDR-mälu ning nime juures olev number tähendab GDDR-mälu põlvkonda näiteks: GDDR2, GDDR3, GDDR4, GDDR5

GDDR3-mälu[muuda | redigeeri lähteteksti]

GDDR3 ehk Graphic Double Data Rate 3 on konkreetselt graafikakaartide jaoks välja töötatud tehnoloogia, mille autorid olid firma ATI Technologies koostöös firmaga JEDEC. Sellel on sarnane tehnoloogiline baas nagu DDR2-mälul, kuid elektri- ja soojuse hajumise nõuded on mõnevõrra väiksemad, mis võimaldab kasutada võimsamaid mälumooduleid ja lihtsamaid jahutussüsteeme. GDDR3 ei ole seotud JEDEC DDR3 spetsifikatsiooniga. See mälu kasutab sisemisi terminaatoreid, mis võimaldab tal paremini lahendada teatavate graafika esitatavate nõuete täitmist. Läbilaskevõime parandamiseks vahetab GDDR3-mälu andmeid 4 bitti iga 2 andmevahetuse tsükli kohta.

GDDR3-mälu kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hoolimata sellest, et GDDR3 töötas välja ATI, võttis selle tehnoloogia kasutusele Nvidia, kasutades seda graafikakaardil FX 5700 Ultra, kus asendati tol ajal kasutusel olnud GDDR2 kiibistik GDDR3 vastu. Järgmine graafikakaart, kus kasutati GDDR3 tüüpi mälu, oli Nvidia Geforce 6800 Ultra, milles oli GDDR3-mälu võtmeks, säilitamisel mõistlikku võimsust võrreldes eelkäija, Geforce 5950 Ultraga. ATI hakkas kasutama GDDR3-mälu oma Radeon X800 graafikakaartidel. GDDR3-mälu hakkas kasutama ka Sony oma PlayStation 3 mängukonsoolides, kuigi selle Nvidia baasil põhinev GPU on samuti võimeline juurdepääsule peamise süsteemi mälule, mis koosneb XDR DRAM-mälust mille kujundas Rambus Incorpocated (sarnast tehnoloogiat turustatakse Nvidia TurboCache PC platvormi GPU-s). Microsofti Xbox 360 tarnitakse samuti 512 MB GDDR3-mäluga, milles GDDR3 on graafikakaardi mälu kõrval sama aegselt ka süsteemi mälu. Nintendo Wii sisaldab samuti 64 MB GDDR3-mälu.

GDDR3-mälu eelised DDR2-mälu ees[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • GDDR3-mälu signaal on erinevalt DDR2 SDRAM-mälust ühesuunaline ja ühelõpuline (RDQS, WDQS). See tähendab, et on olemas võime eraldi lugeda ja kirjutada andmeid, mis on palju kiirem kui DDR2-mälu lugemis- ja kirjutamiskiiruse suhe.
  • GDDR3-mälul on taaslähtestamise võime, mis võimaldab tal kõik andmed mälust kustutada ja uuesti alustada.
  • Madalama pinge vajadus toob kaasa madalama energia tarbimise ja väiksema soojuse tekkimise.
  • Kõrgematel sagedustel töötamine väiksema soojuse tekkimise tõttu võimaldab suurema tootlikkuse ja täpsema ajastuse.

GDDR4[muuda | redigeeri lähteteksti]

GDDR4 SDRAM (Graphics Double Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory, 4 versioon) on graafikakaardi mälu tüüp, mis on määratletud JEDEC Semiconductor Memory Standardi poolt ning on rivaal Rambuse XDR DRAM-ile. GDDR4 põhineb DDR3 SDRAM tehnoloogial ja oli mõeldud asendama DDR2-põhist GDDR3-mälu, kuid umbes aasta jooksul kujunes sellest välja GDDR5-mälu.

GDDR4 ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 26. oktoobril 2005 teatas Samsung 256-Mib GDDR4-mälu arendamisest mille kiiruseks on 2,5 Gbit/s. Samsung avaldas samuti, et plaanib lasta masstootmisse GDDR4 SDRAM-i, mille kiirus on 2,8 Gbit/s.
  • 14. veebruaril 2006 teatas Samsung, et arendab 32-bitist 512-mibit GDDR4 SDRAM-i, mis võimaldab kiirust 3,2 Gbit/s kontakti kohta või 12,8 GB/s moodulile.
  • 5. juulil 2006 teatas Samsung 32-bitise 512Mibit GDDR4 SDRAM-i masstootmisest, kusjuures mälu kiirus oli 2,4 Gibit/s kontakti kohta või 9,6 GB/s moodulis. Kuigi see mälu oli välja töötatud vastuseks XDR DRAM-mäludele, ei saanud see siiski XDR-mälu jõudlusele vastu mälu tehnilises lahenduses kasutatud liiga väheste kontaktide tõttu.
  • 9. veebruaril 2007 teatas Samsung, et andis masstootmisse 32-bitise 512-Mbit GDDR4 SDRAM-mälu, mille kiiruseks on 2,8 Gibit/s kontakti kohta või 11,2 GB/s mooduli kohta. See versioon on kasutusel ka uuematel AMD graafikakaartidel.
  • 23. veebruaril 2007 teatas Samsung 32-bitisest 512 megabitisest GDDR4 SDRAM-mälust kiirusega 4,0 Gbit/s kontakti kohta või 16 GB/s mooduli kohta ning loodab seda tehnoloogiat näha graafikakaartidel 2007. aasta lõpuks.

GDDR4 kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälu hakati kasutama ATI Technologies Radeon X1950 XTX-il, Radeon HD 2900 XT-l ja 2600 XT videokaartidel. GDDR4 on mõeldud saavutama kiirust vähemalt 1,4 GHz (2,8 Gbit/s). Veel soovis Samsung võimaldada kiirust 1,6 GHz (3,2 Gbit/s, suurema võimsusega) ning räägitakse, et see on kasutusel mõnel Radeon HD 2900 XT kaardil.

Graafikakaarte, mis sisaldavad GDDR4-mälu, on võimalik osta kiirusega kuni 1,0–1,1 GHz. Samsung lubas, et 1,6 GHz GDDR4 on valmis turule toomiseks 2006. aasta juulis. Räägitakse, et Nvidia oli samuti plaanind kasutada oma uuemates Geforce 8-series kaartides uuemaid kiipe, kuid selle asemel on Nvidia kasutanud GDDR3 kõikides oma 8. seeria kaartides. GDDR4 kasutamine on olnud väga minimaalne võrreldes GDDR3 levikug, mis on siiani kasutusel enamikes graafika kaartides. Mõned graafikakaartide tootjad arendavad siiani kaarte kasutades GDDR4 ja GDDR5 asemel GDDR3-mälutüüpe. Videomälu tootja Qimonda (endiselt Infineon Memory Products division) on öelnud, et nad jätavad GDDR4 arenduse vahele ja liiguvad otse GDDR5 arendusele.

GDDR5-mälu[muuda | redigeeri lähteteksti]

GDDR5 (Graphics Double Data Rate, version 5) SGRAM on suure jõudlusega DRAM-graafikakaardi mälu, mis on disainitud arvutirakendustele, mis vajavad suurt andmesidet. Erinevalt oma eelkäijast, GDDR4-mälust, põhineb GDDR5 DDR3 SDRAM-mälul, millel on kahekordselt andmekanaleid võrreldes DDR2 SDRAM-mäluga aga GDDR5-mälul on samuti 8-bitine puhver sarnaselt GDDR4-mäluga.

GDDR5-mälu töötab kahel erineval kiirusel. Differential command clock (CK) kui viide aadressile ja käsusisenditele ja forwarded differential write clock (WCK)kui viide andmete lugemisele ja kirjutamisele. Olles täpsem, GDDR5 SGRAM-mälu kasutab kahte kirjutamiskiirust, mõlemale neist on määratud kaks baiti. WCK töötab kahekordsel CK sagedusel. Võttes näitena GDDR5 kiirusega 5 Gbit/s iga pini kohta näiteks, kui CK jookseb kiirusega 1,25 GHz, siis WCK 2,5 GHz. CK ja WCK reastatakse installatsiooni ja treening jadades. See reastus võimaldab lugeda ja kirjutada minimaalse viivitusega.

Qimonda oli üks esimesei kes uuris ja arendas GDDR5 tehnoloogiat. 10. mail 2008 teatas Qimonda tootmismahud 512 Mbit GDDR5 moodulitele kiirusega 3,6 Gbit/s (900 MHz), 4,0 Gbit/s (1 GHz) ja 4,5 Gbit/s (1,125 GHz).

Hynix Semiconductor tõi välja esimese 1 GB GDDR5-mälu. See toetab andmeedastuskiirust 20 GB/s 32-bitisel siinil, mis võimaldab mälukonfiguratsioone 1 GB 160 GB/s ainult 8 lülitusega 256-bitisel siinil. Hynix 2 Gbit GDDR5-mälul on 7 G Hz kiirus. Hiljuti välja töötatud GDDR5 on kiireim ja võimsaim mälu, mis on praegu turul kättesaadav.

25. juunil 2008 sai AMD esimeseks firmaks, mis kasutas GDDR5-mälu oma Radeon HD 4870 seerial. Graafikakaartidel on kasutusel Qimonda 512 Mbit mälumoodulid kiirusega 3,6 Gbit.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]