Mine sisu juurde

Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest

Allikas: Vikipeedia
Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest
Režissöör Veiko Õunpuu
Stsenarist Veiko Õunpuu, Robert Kurvitz
Operaator Mart Taniel
Peaosades Lauri Lagle
Jaanika Arum
Peeter Volkonski
Roman Baskin
Monteerija Liis Nimik
Kunstnik Jaagup Roomet
Produtsent Katrin Kissa
Tootja Homeless Bob Productions
Aasta 2013
Esilinastus 19. september 2013
Kestus 102 minutit
Riik Eesti
Keel eesti
Eelnev "Püha Tõnu kiusamine" (2009)
IMDb profiil
Sissekanne Eesti filmi andmebaasis
Filmiveebi sissekanne

"Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest" on Veiko Õunpuu 2013. aasta film.

Filmi (antikangelasest) peategelane on noor algaja kirjanik Fred, kelle nn vabakäiguelu saab ühtäkki piirid, kui ta tüdruksõber Susanna jääb rasedaks ja ütleb talle, et kavatseb lapse saada. Kui Susanna talle selle uudise teatavaks teeb, on ta just vallandatud lehest ning mõtiskleb romaani väljaandmise üle. Tal tuleb otsustada, kas jätkata senisel kursil või alustada uut, kohustustega elu.

Filmi käis avanädalal vaatamas 3928 vaatajat. 2013. aastal käis filmi Eesti kinodes vaatamas 6237 inimest.[1]

2013. aasta septembri lõpus valis Eesti Oscari-komisjon "Free Range'i" 2014. aasta parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks Eestist. Teised kandidaadid, mille seast Õunpuu film valituks osutus, olid "Eestlanna Pariisis", "Deemonid", "Kõik muusikud on kaabakad" ja "Elavad pildid".[2]

Põhitegelased

[muuda | muuda lähteteksti]

Retseptsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Film tekitas pärast linastumist vastakaid arvamusi nii vormilisest kui ka sisulisest küljest lähtudes.

Laialt kiideti peategelase osatäitmise eest Lauri Laglet, samuti tema isa kehastanud Peeter Volkonskit.[3][4][5] Nii filmiajakirjanik Jaak Lõhmus kui ka Jaan Ruus märkisid, et teema – noorte tööpuudus – on päevakajaline.[6]

Jaak Lõhmus heitis filmile ette sisulisi vajakajäämisi, mida on varjutatud väga hästi valitud muusikaga.[6] Loo visuaalile allajäämist tajus ka Leo Luks.[4] Filmi sisu ja (muusikalise)vormi ühtsuse ebakõlade kommenteerimisel tõmmati ka paralleele Õunpuu varasemate filmide "Sügisballi" ja "Püha Tõnu kiusamisega", kusjuures need leiti olevat terviklikumad.

2014. aastal osaleb film Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil Berlinale alamprogrammis "Foorum", kus toimub ka selle rahvusvaheline esilinastus.[7]

  1. "arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23. märts 2014. Vaadatud 21. märts 2014.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Karin Kopper "Eesti esitab "Free Range'i" Oscari kandidaadiks" – err.ee, 30. september 2013 (kasutatud 7.10.2013)
  3. Margit Adorf "Vabajooksuhipsteri agoonia". La Strada, lk 4, nr 1, 2013 (kasutatud 7.10.2013)
  4. 4,0 4,1 Leo Luks "Priipidamisel vaevleja". La Strada, lk 5, nr 1, 2013 (kasutatud 7.10.2013)
  5. Karlo Funk "Uusi Eesti ballaade". La Strada, lk 4, nr 1, 2013 (kasutatud 7.10.2013)
  6. 6,0 6,1 Jaanus Kulli "Veiko Õunpuu film "Free Range" on andekas, kuid keskpärane". Õhtuleht, 21. september 2013 (kasutatud 7.10.2013)
  7. Inga-Gretel Linkgreim "Veiko Õunpuu uus film esilinastub Berliini filmifestivalil" – err.ee, 18. september 2013 (kasutatud 7.10.2013)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]