Frau Luna

Allikas: Vikipeedia

"Frau Luna" ("Proua Luna") on Paul Lincke ühes vaatuses nelja stseeniga fantaasiaburleskoperett, Heinz Bolten-Baeckersi libreto Jane Furchi ideekavandi järgi. Berliini operetikoolkonna üks edukamaid operette.

Faktoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Esmaettekanne toimus 2. mail 1899 Berliini Apollo-Theateris. Oli väljatulekul tohutult edukas. Esitati samal aastal Budapestis, Viinis, Pariisis ja Londonis. 1922. aastal esitati Berliini Apollo-Theateris muudetud ja lisalugudega täiendatud 2-vaatuseline 11 stseeniga kaks tundi kestev redaktsioon. Sellesse versiooni koopteeriti selleks ajaks kultuslauluks ja Berliini tunnusmeloodiaks kujunenud Lincke marsilaul "Berliner Luft" ('Berliini õhk') tema 1904. aastal esietendunud samanimelisest operetist. Seda versiooni esitatakse tänapäeval regulaarselt saksakeelsetes maades.

Rollide esmaesitajad: Willy Walden (proua Luna), Robert Steidl (Fritz), Arnold Rieck (Lämmermeier), Emmy Krochert (Leontine), Harry Bender (Theophil), Siegmund Lieban (Sternschnuppe). 1975 valmis režissöör Eugen Yorkil telefilm muudetud libretoga "Frau Luna" ainetel Lincke muusikaga.

Peamised osad: proua Luna, Kuu valitseja (sopran), prints Sternschnuppe (tenor), Veenus (subrett), Marss (subrett), Stella, Kuu teenijanna (subrett), Theophil, majordoomus (bariton bufo), Leontine Pusebach, lesk (metsosopran), Marie Pusebach, tuntud kui kallike (sopran), Pannecke, maksuametnik (bass-bariton), Lämmermeister, rätsep (tenor), Fritz Steppke, mehaanik (tenor).

Režissöör Theo Lingen tegi 1941. aastal Berliini UFA stuudios samanimelise filmi. Peaosades Lizzi Waldmüller, Fita Benkhoff, Irene von Meyendorff ja Theo Lingen.

Eesti teatrid pole seda operetti lavastanud.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Sündmused toimuvad 19. sajandi viimastel aastatel ja 20. sajandi alguses Berliinis ja kujuteldavalt Kuul. Fritz Steppke on ehitanud õhupalli, millega tahab lennata Kuule. Tema ettevõtmist toetavad sõbrad. Kuid majaproua Leontine Pusebach peab ideed kentsakaks. Ta keelab mehe otsingul oleval nõol Mariel mehaanik Fritziga abielluda. Idee lennata õhupalliga Kuule meeldib ka kergete elukommetega Panneckele ja rätsep Lämmermeierile.

Lõpuks kõik kolm, samuti proua Pusebach ja Marie stardivad lennuväljalt pikale reisile. Kuul kulgeb elu kuninganna proua Luna juhtimisel. Õhupall Maalt ajab kohalikud segadusse. Kuupolitsei vahistab tulnukad. Nad antakse rahu rikkumise pärast kohtu alla. Proua Luna koos oma alaliste saatjate Veenuse ja Marsiga on berliinlaste suhtes armulikud. Nad huvituvad Steppke tegevusest. Proua Luna korraldab pärast värvikaid seiklusi külaliste auks vastuvõtu ning loovutab neile Maale naasmiseks oma kosmoseauto.

Peamised muusikapalad (1922. aasta versiooni järgi)[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pusebachi laul "Es war an einem schönen Frühlingsabend"
  • Steppke, Lämmermeisteri ja Pannecke tertsett "Geschwind, es ist die höchste Zeit"
  • Stella ja Theophili duett kooriga "Es kommt oft vor"
  • Proua Luna laul "Man spricht wohl oft in Märchen"
  • Koor "Wenn der Abend niedersinkt"
  • Proua Luna ja Sternschnuppe duett "Ein Prinzeßchen"
  • Ansambel "Das macht die Berliner Luft"