François Levaillant

François Levaillant. The Naturalists Library, vol. XII

Levaillanti reiside alusel joonistatud kaart

Illustratsioon Levaillanti raamatust "Papagoide looduslugu" (Histoire Naturelle des Perroquets) - päikese-aratinga Aratinga solstitialis. Joonistanud J. Barraband, graveeritud ja trükitud L. Bouquet' trükikojas, ilmunud 1801–1805

François Levaillant (sündinud Vaillant, nimi kirjutatud ka Le Vaillant; 6. august 1753 – 22. november 1824) oli Prantsuse maadeuurija, loodusteadlane ja kollektsionäär, olulisim on tema panus ornitoloogiasse.

Ta pani aluse Aafrika linnustiku uurimisele ning kirjeldas palju uusi linnuliike Aafrikas kogutud materjali alusel. Ta oli üks esimesi, kes illustreeris oma raamatutes lindude kirjeldusi värvitrükis pilditahvlitega.

Eluloolist

Levaillant sündis Lõuna-Ameerikas Suriname pealinnas Paramaribos Prantsuse konsuli pojana. Isalt omandas poiss rännukire ja huvi linnujahi vastu, sellest harrastusest kasvas välja ornitoloogiahuvi. Perekond naasis 1763. aastal Euroopasse, Levaillant sai hariduse Saksamaal ja Prantsusmaal. Kodukandis Metzis kohtus ta apteekri ja ornitoloogi Jean-Baptiste Bécœuriga, kellele kuulus omas ajas silmapaistev ornitoloogiline kogu ja kellelt François Levaillant omandas teadmised linnunahkade töötlemise ja konserveerimise kohta.

Aastail 1777–1780 õppis Levaillant Pariisis ja tutvus sealsete loodusloo kabinettidega. Sellest tõukus tulevase uurija otsus reisida toona Euroopas üsna tundmatusse Aafrikasse, et nähtud linde lähemalt uurida ja külastada nende looduslikke elupaiku. 1780. aastal kohtus Levaillant Madalmaade Ida-India Kompanii varahoidja Jacob Temminckiga, kes samal aastal saatis Levaillanti Lõuna-Aafrikasse Kapimaale. 1781.–1784. aastal tegi ta mitu rännakut Lõuna-Aafrikas, jõudes ka Aafrika sisemaale Oranje jõe ümbrusse ja Suurde Namaqualandi. 1784. aastal naasis Levaillant Euroopasse, kaasas üle 2000 linnunaha ja kaelkirjaku skelett. Järgnevate aastate jooksul müüs ta oma kogu Prantsusmaa valitsusele ja pühendus oma uurimistulemuste trükis väljaandmisele.

1809. aastal sai Levaillant Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks.

Suri 1824. aastal 71-aastaselt La Noues Sezanne'i lähedal.

Levaillanti järgi on saanud nime

• tutt-udelind (Trachyphonus vaillantii)
• Cisticola tinniens rohulindlaste sugukonnast (inglise keeles Levaillant's Cisticola)
• suur-jakobiinkägu (Clamator levaillantii)
• suur-moorapapagoi (Poicephalus robustus, inglise keeles Levaillant's parrot)
• lõuna-pagulind (Tchagra tchagra, inglise keeles vana nimetus Levaillant's tchagra)
• aafrika roherähn e aafrika meltsas (Picus vaillantii)

Teosed

Esimestena avaldas Levaillant kaks reisikirjeldust Aafrika sisemaale, mis said menukiteks kogu Euroopas ja mida tõlgiti mitmesse keelde. Peateos "Aafrika lindude looduslugu" ilmus kuues köites Pariisis ja sisaldab 300 värvitrükis tahvlit 284 linnuliigi kujutisega. Stiil on elav, autor vahendab enda kogemusi, lisaks lindude välimusele kirjeldab Levaillant nende käitumist ja elupaiku.

• Voyage dans l'intérieur de l’Afrique kahes köites (1790)
• Second voyage dans l’intérieur de l’Afrique kolmes köites (1796)
• Histoire naturelle des oiseaux d’Afrique kuues köites (1796–1808)
• Histoire naturelle d’une partie d’oiseaux nouveaux et rares de l’Amérique et des Indes : ouvrage destiné par l’auteur à faire partie de son ornithologie d’Afrique (1801)
• Histoire naturelle des perroquets kahes köites (1801–1805)
• Histoire naturelle des oiseaux de paradis kahes köites (1801–1806)
• Histoire naturelle des cotingas et des todiers (1804)
• Histoire naturelle des calaos (1804)

Levaillant ei tunnistanud Carl von Linné taksonoomilist nomenlkatuuri, vaid nimetas enda kirjeldatud liike prantsuskeelsete nimetustega, mis sageli osutavad liigi mõnele iseloomulikule omadusele. Prantsuse keeles on paljud neist kõnekeelsete nimedena säilinud, näiteks klounkotkas Terathopius ecaudatus (prantsuse keeles bateleur), nimetus on pandud iseloomuliku kiikuva, köietantsija tasakaaluhoidmist meenutava lennu järgi toiduotsingul.

Eesti väljaanded

Tartu Ülikooli raamatukogu kalender aastaks 2019 – François Levaillant "Papagoide looduslugu" – reprodutseerib raamatu "Histoire naturelle des perroquets" (Pariis, Strasbourg, 1801–1805) värvilisi illustratsioone. Raamat leidub Tartu Ülikooli raamatukogu haruldaste raamatute kogus.