François Levaillant

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
François Levaillant. The Naturalists Library, vol. XII
Levaillanti reiside alusel joonistatud kaart
Illustratsioon Levaillanti raamatust "Papagoide looduslugu" (Histoire Naturelle des Perroquets) - päikese-aratinga Aratinga solstitialis. Joonistanud J. Barraband, graveeritud ja trükitud L. Bouquet' trükikojas, ilmunud 1801–1805

François Levaillant (sündinud Vaillant, nimi kirjutatud ka Le Vaillant, sündinud 6. augustil 1753, surnud 22. novembril 1824) oli Prantsuse maadeuurija, loodusteadlane ja kollektsionäär, olulisim on tema panus ornitoloogiasse. Ta on tuntud mehena, kas pani aluse Aafrika linnustiku uurimisele ning ta kirjeldas palju uusi linnuliike Aafrikas kogutud materjali alusel. Ta oli üks esimesi, kes kasutas värvitrükis pilditahvleid lindude kirjelduste illustreerimiseks oma raamatutes.

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Levaillant sündis Lõuna-Ameerikas Suriname pealinnas Paramaribos Prantsuse konsuli pojana. Isalt omandas poiss rännukire ja huvi linnujahi vastu, sellest harrastusest kasvas välja ornitoloogiahuvi. Perekond naasis 1763. aastal Euroopasse, Levaillant sai hariduse Saksamaal ja Prantsusmaal. Kodukandis Metzis kohtus ta apteekri ja ornitoloogi Jean-Baptiste Bécœuriga, kellele kuulus omas ajas silmapaistev ornitoloogiline kogu ja kellelt François Levaillant omandas teadmised linnunahkade töötlemise ja konserveerimise kohta.

Aastail 1777–1780 õppis Levaillant Pariisis ja tutvus sealsete loodusloo kabinettidega. Sellest tõukus tulevase uurija otsus reisida toona Euroopas üsna tundmatusse Aafrikasse, et nähtud linde lähemalt uurida ja külastada nende looduslikke elupaiku. 1780. aastal kohtus Levaillant Madalmaade Ida-India Kompanii varahoidja Jacob Temminckiga, kes samal aastal saatis Levaillanti Lõuna-Aafrikasse, Kapimaale. 1781.–1784. aastail tegi ta mitu rännakut Lõuna-Aafrikas, jõudes ka Aafrika sisemaale Oranje jõe ümrbusse ja Suurde Namaqualandi. 1984. aastal naasis Levaillant Euroopasse, kaasas üle 2000 linnunaha ja kaelkirjaku skelett. Järgnevate aastate jooksul müüs ta oma kogu Prantsusmaa valitsusele ja pühendus oma uurimistulemuste trükis väljaandmisele[1].

1809. aastal sai Levaillant Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks.

Suri 1824. aastal 71-aastaselt La Noues Sezanne'i lähedal.

Levaillanti järgi on saanud nime

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Esimetena avaldas Levaillant kaks reisikirjeldust Aafrika sisemaale, mis said menukiteks kogu Euroopas ja mida tõlgiti mitmesse keelde. Peateos "Aafrika lindude looduslugu" ilmus kuues köites Pariisis ja sisaldab 300 värvitrükis tahvlit 284 linnuliigi kujutisega. Stiil on elav, vahendades autori enda kogemusi, lisaks lindude välimusele kirjeldab Levaillant nende käitumist ja elupaiku.

  • Voyage dans l'intérieur de l’Afrique kahes köites (1790)
  • Second voyage dans l’intérieur de l’Afrique kolmes köites (1796)
  • Histoire naturelle des oiseaux d’Afrique kuues köites (1796–1808)
  • Histoire naturelle d’une partie d’oiseaux nouveaux et rares de l’Amérique et des Indes : ouvrage destiné par l’auteur à faire partie de son ornithologie d’Afrique (1801)
  • Histoire naturelle des perroquets kahes köites (1801–1805)
  • Histoire naturelle des oiseaux de paradis kahes köites (1801–1806)
  • Histoire naturelle des cotingas et des todiers (1804)
  • Histoire naturelle des calaos (1804)

Levaillant ei tunnistanud Carl von Linne taksonoomilist nomenkatuuri ja andis oma kirjeldatud liikidele ainult prantsuskeelsed nimed, mis sageli osutavad liigi mõnele iseloomulikule omadusele. Prantsuse keeles on paljud neist kõnekeelsete nimedena säilinud, näiteks klounkotkas Terathopius ecaudatus (prantsuse keeles bateleur), nimi on pandud iseloomuliku kiikuva, köietantsija tasakaaluhoidmist meenutava lennu järgi toiduotsingul.

Eesti väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli raamatukogu kalender aastaks 2019 – François Levaillant "Papagoide looduslugu" – reprodutseerib raamatu "Histoire naturelle des perroquets" (Pariis, Strasbourg, 1801–1805) värvilisi illustratsioone. Raamat leidub TÜ raamatukogu haruldaste raamatute kogus[3][4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]