Floristiline riikkond
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Floristiline riikkond on üks seitmsest maailma piirkonnast, mida taimegeograafid eristavad neist leiduva eripärase taimestiku poolest.[1] Neid riikkondi, mis langevad tihedalt kokku loomageograafide kaardistatud fauna riikkondadega, peetakse sageli biogeograafilisteks piirkondadeks.[1]
Nendeks riikondadeks on Holarktiline, Neotroopiline, Tšiili-Patagoonia, Sahhaara-Araabia, Aafrika, Indo-Malai, Austraalia ja Uus-Meremaa riikkond.[1]
Traditsioonilistes jaotustes klassifitseeritakse floristilised riikkonnad hierarhiliselt vastavalt endeemsetele perekondade või liikide olemasolule, nt eri floora vööndid ja piirkonnad,[2] mõnikord ka veel suuremad domeenid.[3] Mõned autorid eelistavad alasid mitte hierarhiliselt järjestada, viidates neile lihtsalt piirkondadena.[4]
Taimestiku klassifitseerimiseks kasutatakse kahte eri metoodikat: füsiognoomilistel-keskkonnaparameetritel põhinev metoodika ning floristilistel seostel põhinev metoodika (st ühine perekond, liik).[5] Floristilised riikkonnad on määratletud ennekõike neis leiduva taimede taksonoomilise koostise poolt.[6]
Liu et al. (2023, 2024) regionaliseerimine[muuda | muuda lähteteksti]
Liu et al. kõrvutasid floristilised levikuandmed fülogeneetiliste suhetega, et nende põhjal veel täpsemalt määrata floristilised riikkonnad ja nende levikumustrid. See viis kaheksa riikkonna klassifitseerimiseni, mis on jagatud kaheks n-ö super-riikkonnaks ja millest igaüks koosneb mitmest alamriikkonnast.[7]
Nendeks kaheks super-riikonnaks on Gondwana ja Lauraasia super-riikkond. Gondwana levikumustriga sugukonnad on näiteks männilised, jugapuulised, kalmuselised, rabakalised, luigelillelised, upsuõielised, liilialised, plaatanilised, pojengilised, sõstralised, siniladvalised, pöögilised, kaselised ja hõbepuulised.[8] Lauraasia levikuga on näiteks tüvijalalised, raagraikalised, palmlehikulised, käbikalised, velvitšialised, vastaklehikulised, araukaarialised, kivijugapuulised, amborellalised, pipralised, kruvipuulised ja palju teised sugukonnad.[8]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Floristic region | Biogeographic, Biodiversity & Conservation | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.
- ↑ Drude, O. (1890). Handbuch der Pflanzengeographie. Stuttgart: Engelhorn,, . French translation: Manuel de géographie botanique. Paris: P. Klincksieck, 1897. 552 p., .
- ↑ Braun-Blanquet, J. (1932). Plant sociology; the study of plant communities. New York and London, McGraw-Hill, .
- ↑ Linder, Lovett, Mutke, et al. (2005): A numerical re-evaluation of the sub-Saharan phytochoria. Biologiske Skrifter 55: 229-252.
- ↑ JOLY, C.A., AIDAR, M.P.M., KLINK, C.A., McGRATH, D.G., MOREIRA, A.G., MOUTINHO, P., NEPSTAD, D.C., OLIVEIRA, A.A.; POTT, A.; RODAL, M.J.N. & SAMPAIO, E.V.S.B. 1999. Evolution of the Brazilian phytogeography classification systems: implications for biodiversity conservation. Ci. e Cult. 51: 331-348.
- ↑ Magno Coutinho, L. (2006) O conceito de bioma. Acta bot. bras. 20(1): 13-23.
- ↑ Liu, Y., Xu, X., Dimitrov, D., Pellissier, L., Borregaard, M. K., Shrestha, N., Su, X., Luo, A., Zimmermann, N. E., Rahbek, C., & Wang, Z. (2023). An updated floristic map of the world. Nature Communications, 14(1). https://doi.org/10.1038/s41467-023-38375-y
- ↑ 8,0 8,1 "Plants of the World Online | Kew Science". Plants of the World Online (inglise). Vaadatud 19. juunil 2024.