Falck A/S

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Falck A/S on Taani ettevõte, mille omanikeks on Lundbeck Foundation (57,36%), KIRKBI Group (27,73%), juhtkond (10,25%), TryghedsGruppen smba (3,95%), teised (0,71%)[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sophus Falck asutas ametliku nimega Kopenhaageni ja Frederiksbergi Päästekorpuse (Salvage Corps of Copenhagen and Frederiksberg) täpselt 22 aastat pärast Taani ajaloo üht hävitavamat tulekahjut. Falck oli 1884. aastal toimunud Christiansborgi lossi tulekahju juures ise viibinud ning olnud tunnistajaks kaosele, mis saatis katseid päästa maale ja muid väärisesemeid. Just siis tuli 19-aastasel Sophusel mõte asutada korraldatud, korraliku väljaõppega üksus, millel on erivarustus abistamiseks hädaolukordades. 1906. aasta 3. oktoobril avaski Sophus Falck Kopenhaageni keskuses oma kolmekordse hädaabijaama uksed.

Abiteenused[muuda | muuda lähteteksti]

Algusest peale nägi Sophus Falck kaht viisi, kuidas Pääsekorpus teenida võiks. Esimene meetod oli sõita abistamiseks kohale tulekahjude korral ning saada siis raha kindlustusseltsilt. Kohe esimesest tööpäevast oli mehel telefoni otseliin päästejaamast Kopenhaageni Tuletõrjebrigaadi. Teine võimalus oli pakkuda abi suurtele eraklientidele nagu näiteks tehased, lossid ja mõisad. Falck pakkus oma teenuseid ka avalikele asutustele, mitte ainult tulekahju vaid ka tormi ja veekahjustuste puhuks. Sellist abiteenust osutati iga-aastase abonenttasu alusel. Abonentsüsteemist sai Pääsekorpuse üks tähtsamaid ärimudeleid.

Hädaabi[muuda | muuda lähteteksti]

Alati toimekas Sophus Falck tegi pakkumise avalik-õiguslikule raudtee-ettevõttele Copenhagen Metro Rail, abistamaks trammi- ja rongiõnnetuste korral. Aastatel 1907 ja 1908 vastas Päästekorpus enam kui 250 Copenhagen Metro Raili väljakutsele. Falcki järgmiseks sammuks oli kiirabiteenuste arendamine. Aastal 1907 soetas Päästekorpus Skandinaavia esimese automobiilse kiirabi ning 1908. aastal kirjutas Falck alla oma esimesele hädaabilepingule Kopenhaagenist põhja pool asuva Gentofte kohaliku volikoguga. Sophus Falckil oli olemas ka autojuhiluba – 46. juhiluba, mis kogu Taani riigis oli üldse välja antud. Kuigi Päästekorpus tõestas oma oskusi korduvalt, kulges äritegevus ligikaudu esimese 15 aasta jooksul aeglaselt.

Vigerslevi õnnetus[muuda | muuda lähteteksti]

Taani ajaloo üks hullemaid rongiõnnetusi 1919. aastal tõi Päästekorpusele kaasa nii mõnegi muudatuse. Kaks rongi põrkasid Kopenhaageni lähistel suurel kiirusel kokku. Päästekorpus saabus kiiresti sündmuskohale ning tegi pikki tunde väsimatut tööd, päästes rusude all lõksusolevaid kannatanuid. Selles kohutavas õnnetuses hukkus nelikümmend inimest, kuid Kopenhaageni linnavõimud mõistsid siiski, et neil tuleb edaspidi Päästekorpust rahaliselt toetada. Sophus Falcki meeskonda kiideti kõikjal kangelaslike pingutuste eest, sellest hoolimataoli selge, et vaja oli rohkem ja paremat päästevarustust.

Sophuse pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Sophus Falcki kolm poega Rudolph, William ja Harry olid isa ettevõttes aktiivselt tegevad juba lapsepõlvest saati. Pärast Falcki surma 1926. aastal olid nad valmis Päästekorpuse igapäevase juhtimise üle võtma. Kaks vanemat poega Rudolph ja William jagasid tippjuhi ametikohta kuni Rudolphi surmani 1933. aastal. Seejärel määrati tegevdirektoriks William, kes jäi ametisse oma surmani 1966. aastal. Kui Sophus Falck keskendus suurklientidele – avalik-õiguslikele asutustele, omavalitsustele jne., – siis pojal Rudolphil oli ettevõttest hoopis teine arusaam. Rudolph Falck nägi potentsiaali massilisel eraturul ning alustas abiteenuste pakkumisega peredele, talunikele ja ettevõtetele igasugustes olukordades, millistega need ise toime ei tulnud – maanteeabi , tule- ja veekahjustuste haldamine, hädaabiteenused ja esmaabi, mis kõik põhinesid iga-aastasel abonenttasul. 1930.–1950. aastateni juurutas Falck paljunõudvat strateegiat, avamaks kogu Taanis tuletõrje- ja päästejaamu, mida rahastati nii avalik-õiguslikelt ja eraabonentidelt saadavatest tasudest kui üksikväljakutsetasudest. 1956. aastaks olid kohalikud tuletõrjejaamad asutatud juba 100 Taani paigas ning Falcki nime samastati tuletõrje- ja kiirabiteenustega kogu riigis. Falck laienes edasi, kuid 1970. aastatel tekkisid ettevõttes 1973. aasta naftakriisist tingitud Taani majanduse langusest tulenevalt rahalised raskused. Falcki eesmärk ei olnud kunagi olnud kellegi rikastumine, ettevõtte heasoovlik iseloom aga kiskus selle aeglaselt tükkideks. 1975. aasta käive oli enam kui korralik, kasuminäitajad aga ei olnud kaugeltki mitte muljetavaldavad. Falcki suguvõsa kolmas ja neljas põlvkond olid suurepärased inimeste aitamises, raha tegemises vastuoksa aga mitte.

Falck müüdud[muuda | muuda lähteteksti]

1988. aastal ostis Taani kindlustusselts Baltica ettevõtte Falcki suguvõsa neljandalt põlvkonnalt. Ilmnes, et just eraomanikku ja professionaalset juhtimist see kuulus kuid virelev Taani ettevõte vajaski. Aastal 1991 ühendas Falck endaga Norra maanteeabiettevõtte Falken ning asus otsima sarnast ettevõtet ka Rootsis, et sisse seada kogu Skandinaaviat hõlmav maanteeabiteenistus. Falck rajas pisikese maanteeabiettevõtte Falck Rettungsdienst nime all ka endises Saksa DV-s.

Uus Falck 2004–[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2000 ühendas Falck väed turvahiiglasega Group 4. Uus ettevõte Group 4 Falck oli nüüd maailma suuruselt teine turvateenuste pakkuja. Ühinemise eesmärgiks oli integreerida pääste- ja turvateenused, et siis teineteiselt õppida. Falcki pääste- ja ohutusteenused osutusid aga turvateenuste iseloomu ja põhiolemusega ühildumatuks. Kokkuvõtvalt väljendudes olid Falcki teenused alati tuginenud usaldusel ja inimeste abistamisel, samas kui turvalisus põhines kontrollil ja jälgimisel. 2004. aastal valiti Allan Søgaard Larsen Falcki uueks tegevdirektoriks. Larsen alustas personalijuhi ja ringkonnaülemana ning pürgis nii alt ülespoole. Koos tegevdirektori asetäitja Morten R. Pederseniga oli Larsen veendunud, et Falcki sajandipikkune kogemus, vilumus ja äritegevus on ideaalseks platvormiks rahvusvahelisele laienemisele. Koostöös tugeva finantspartneriga Nordic Capital alustaski Falck välismaale laienemisega kus aga võimalik. Slovakkia kuulutas välja hanke kiirabiteenustele ning nüüd ongi Falck end riigis sisse töötanud kiirabiteenuste suurpakkujana. Rumeenias vajati tööstustuletõrjujaid, Poolas meditsiinikliinikuid. Falck on nüüd tegev mõlemas riigis. Nii algaski rahvusvaheline laienemine. Falck on nüüdseks tegev ka Hispaanias, Bulgaarias, Hollandis, USAs, Nigeerias, Austraalias, Singapuris, Malaisias ja mitmes muuski riigis – 2015. aasta aprilli seisuga tegutseb Falck kokku 45 riigis.

Suuremad Falcki riigid[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta aprilli seisuga annab Falck USA-s avamere ohutusteenistuse ja kiirabi vallas tööd enam kui 4700 inimesele. Poolas töötab hädaabi- ja tervishoiuteenistuses 3200 inimest. Slovakkia hädaabi-personaliliikmeid on 2500. Rootsis annab Falck hädaabi-, abiteenuste ja tervishoiusektoris tööd enam kui 2000 töötajale ja Norras enam kui 400-le. Saksamaal on Falckil hädaabi- ja ohutusteenistuses töötajaid enam kui 1700. Ladina-Ameerikas, täpsemalt Colombias, Panamas, Venezuelas, Ecuadoris, Uruguays, El Salvadoris ja Brasiilias annab Falck hädaabiteenuste ja avamere-ohutusteenuste vallas tööd enam kui 3000 töötajale.

Täielik loetelu riikidest, kus Falck on tegev, asub ettevõtte kodulehel ([1]).

Falcki äritegevus on jaotatud neljaks äriharuks: hädaabi (tuletõrje, kiirabi jne), abiteenused (maanteeabi jne), tervishoid (kliinikud, velskrid, arstid) ja ohutusteenused (peamiselt ohutusväljaõpe avamere- ja tuulikusektorile).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]