Euroopa Teadusnõukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Euroopa Teadusnõukogu (inglise keeles European Research Council, lühendatult ERC) on Euroopa Liidu teadust rahastav organisatsioon.[1] ERC asutati 2007. aastal Euroopa Komisjoni poolt Euroopa tippteaduse edendamiseks. Teda rahastatakse Euroopa Liidu teaduse ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide vahenditest.[2]

Kui Seitsmendas teaduse ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammis (2007–2013) oli ERC kogueelarve 7,5 miljardit eurot, siis kaheksandas teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis ehk Horisont 2020-s (2014–2020) kasvas ERC eelarve 13,1 miljardi euroni.

Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetusi antakse välja avaliku konkursi korras kõikides teadusvaldkondades. Grandid eraldatakse uurimisrühma juhile ning tal on selle kasutamisel väga suur iseseisvus. Juhul, kui grandi saanud teadlane läheb ühest uurimisasutusest teise, võib ta uurimistoetuse endaga kaasa võtta (uurimistoetuse liikuvuse ehk inglise keeles money follows researcher printsiip). ERC grandid on rahaliselt mahult suured.

Seetõttu on ERC grantidele konkurss väga kõrge, edukuse määr (taotluste ja eraldatud grantide suhe) on keskeltläbi 12,5%. Uurimistoetuste mahu, suure konkurentsi ja rahvusvahelise hindamise, aga samuti grantide liikuvuse tõttu on ERC uurimistoetused ühed prestiižikamad teadusgrandid. Nende saajaid hinnatakse kõikjal kõrgelt ning neil on head väljavaated edasises teadlaskarjääris. Euroopa teadusnõukogu grandihoidjatest on 6 teadlast saanud hiljem Nobeli auhinna.

Euroopa teadusnõukogu loodud grandisüsteemi on kasutanud mitu riiki (nt Poola ja Eesti) mudelina enda uurimistoetuste süsteemi ülesehitamiseks või moderniseerimiseks. Eesti teadusagentuuris 2016. aastal välja töötatud grandikontseptsiooni [3] üheks eeskujuks oli ERC grantide süsteem (suunatus teadlaskarjääri eri astmetel olevatele teadlastele, fikseeritud grandimahud). Samuti tugineb ETAgi 2019 käivitatav arendusgrant ERC teostatavuse analüüsi toetuse (Proof of Concept) eeskujule.

Granditüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa teadusagentuuri grante on neli tüüpi, neist mahult põhiosa moodustavad kolm teadlaskarjääri eri astmetele suunatud granditüüpi, mille kestvus on kuni 5 aastat ning eri teadusvaldkondade koostööle suunatud nn sünergiagrant.[4]

  • Alustava teadlase grant (Starting grant) on suunatud iseseisvat teadlaskarjääri alustavatele talendikatele teadlastele, kellel on lootust areneda tugevate teadusrühma juhiks ja kelle doktoritöö kaitsmisest on möödunud 2–7 aastat. Maksimaalne grandi maht on kuni 1,5 mln eurot (pluss kuni 0,5 mln eurot suure infrastruktuuri kuludeks või kolimiskuludeks, kui teadlane asub Euroopasse mujalt maailmast) viieks aastaks.
  • Väljakujunenud teadlase grant (Consolidator grant) on suunatud oma karjääri arengus isessisvat tugevat uurimisrühma või oma uurimisprogrammi ülesehitavale teadlasele, kellel on doktoritöö kaitsmisest möödunud 7–12 aastat. Maksimaalne grandi maht on kuni 2 (pluss 0,75 mln eurot).
  • Kogenud teadlase grant(Advanced grant) on suunatud oma valdkonnas end juba tõestanud teadusliidritele, kellel on ette näidata vähemalt 10 aastane suurepäraste tulemustega teadlaskarjäär. Grandi maht on kuni 2,5 (pluss 1,0) mln eurot.
  • Sünergia grandid (Synergy grant) on mõeldud selliste ambitsioonikate teadusküsimustega tegelemiseks, mis nõuavad kahe kuni nelja tippteadlase koordineeritud koostööd. Grandi maht on kuni 10 mln eurot (pluss 4 mln eurot) kuueks aastaks.

Lisaks neljale põhitüübile annab ERC välja erilist tüüpi teostatavuse analüüsi toetusi (Proof of concept grants – lühendatult PoC), mida saavad taotleda vaid varem ERC põhigrante saanud teadlased selleks, et eelnevates grandiprojektides saadud teadustulemusi edasi arendada praktiliste turulähedasemete ideedeni. PoC kestvus on aasta, maksimaalselt 18 kuud ja maht 100 000 eurot, maksimaalselt 150 000 eurot.

Eesti ja ERC grandid[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis töötavatest teadlastest on Euroopa Teadusnõukogu grandid saanud:[5]

Kaheksa eesti päritolu teadlast on saanud ERC grandi mujal Euroopas töötamiseks: Arri Priimägi, Edith Elkind, Jaan-Olle Andressoo, Renata Sõukand, Jelena Klinovaja, Tiina Roose, Toomas Kivisild, Anneli Albi.

Euroopa teadusnõukogu juhtimine ja otsustusprotsess[muuda | muuda lähteteksti]

ERC-d juhib teadusnõukogu (Scientific Council), mis koosneb 20 väljapaistvast Euroopa teadlasest.[6] Teadusnõukogu liikmed nimetab Euroopa Komisjon spetsiaalselt moodustatud otsingukomitee ettepanekul. Nii otsingukomitee kui ka teadusnõukogu kandidaatide esitamise õigus on Euroopa Liidu liikmesmaade teadlasi ja teadusasutusi esindavatel organisatsioonidel. Teadusnõukogu juhib enda liikmete seast valitud ERC president ja kolm asepresidenti.

Aastatel 2015–2016 oli üks asepresidente Helsingi Ülikooli molekulaarbioloogia professor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Mart Saarma.

Teadusnõukogu tööd aitab igapäevaselt korraldada Brüsselis asuv ERC agentuur (European Research Council Executive Agency – ERCEA), kus töötab umbes 500 inimest.[7]

ERC granditaotluste hindamine toimub kolmes teadusvaldkonnas valdkondlike paneelide abil. Paneelide liikmed valitakse Teadusnõukogu soovitusel väljapaistvate teadlaste hulgast. Alustava ja väljakujunenud teadlase ning sünergia grandi puhul toimub hindamise teises etapis ka intervjuuvoor. Igal aastal rahastatakse ligi 400 alustava teadlase, 300 väljakujunenud teadlase, 150 kogenud teadlase ja 50 sünergia granti ning ligikaudu 150 teostatavuse analüüsi toetust.

ERC kontaktpunkt Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on ERC kontaktpunktiks, kust saab informatsiooni ja nõu ERC grante puudutavates küsimustes, Eesti Teadusagentuur.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]