Essee uuest nägemisteooriast

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

"Essee uuest nägemisteooriast" (inglise keeles "An Essay towards a New Theory of Vision") on angloiiri filosoofi George Berkeley esimene suurem teos. See ilmus 1709. aastal.

Teoses käsitles Berkeley inimese nägemisvõime piire ning esitas teooria, mille kohaselt on nägemise objektid mitte materiaalsed asjad, vaid valgus ja värv. Samu ideid kordas Berkeley ka oma peateoses "Traktaat inimteadmise printsiipidest" (1710), mille kehva vastuvõtu järel ta kirjutas selle ümber dialoogivormis ning avaldas pealkirja "Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel" all (1713).

Essees kritiseeris Berkeley tollaseid optikuid, kaasa arvatud William Molyneux'd, John Wallist, Nicolas Malebranche'i ja René Descartesi. Ta käsitles ruumi ja suuruse nägemise ning ruumilise sügavuse probleeme, mida hiljem oma teoses "Taju fenomenoloogia" vaatles ka Maurice Merleau-Ponty.