Ernst Andreas Reissner

Allikas: Vikipeedia
Ernst Andreas Reissner

Ernst Andreas Reissner (12. september 1824, Riia4. september 1878, Ruhenthal, Kuramaa) oli baltisaksa arstiteadlane ja anatoom.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ernst Andreas Reissner oli baltisakslasest kaupmehe poeg.[1]

Lõpetas Riia kubermangugümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikoolis 1845-1851, meditsiinidoktor (1851, TÜ), doktoriväitekiri "De auris internae formatione". Oli 1851–53 TÜ anatoomia õppetooli prosektor, anatoomia ja kohtumeditsiini eradotsent, 1853–57 erakorraline professor ja 1857–75 professor.[1][2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: närvisüsteemi võrdlev anatoomia, sisekõrva embrüol ja võrdlevanat uuringud. Avastas kõrva vestibulaarmembraani (membrana vestibularis Reissneri). Alustas 1858 Tartus esmakordselt praktiliste harjutustega histoloogias.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Nonnula de hominis mammaliumque pilis. Dorpat, 1853
  • Beitrag zur Kenntnis der Haare des Menschen und der Säugetiere. Breslau, 1854
  • Der Bau des centralen Nervensystems der ungeschwänzten Batrachier. Dorpat, 1864.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 348
  • DbL, 618
  • Die Aerzte Estlands (1922), 504
  • Левицкий II, 20
  • TÜ ajalugu II, 233, 235
  • Toomsalu, M., 51
  • Leiutisi ja avastusi Keiserlikus Tartu Ülikoolis. Arstiteadus. Tartu, 2004, 4–5.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. [1] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.