Erich Raidvee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Erich Raidvee (kuni 1935 Tomberg; 31. august 1922 Väätsa vald, Türi kihelkond, Järvamaa7. detsember 1981 Tartu) oli eesti poksija.

Ta poksis aastatel 1939–1940 ja 1946–1951. Ta alustas Enno Laineste juhendamisel ja jätkas tema juures pärast sõda Tartu Kalevis.

Ta oli kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) Eesti noortemeister 1940. aastal. Ta oli kokku neljakordne Eesti NSV meister – kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) aastatel 1947–1949 ning I kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 1951. aastal. Ta sai 1950. aasta Eesti NSV meistrivõistluste kergekeskkaalu (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) poolfinaalkohtumises võidu Anatoli Guljajevi üle, kuid hiljem tema võit tühistati. Ta sai lõpuks 3. koha.

Ta oli kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) kokku kahekordne ametiühingute üleliiduline meister aastatel 1947–1948. Ta sai NSV Liidu meistrivõistlustel kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 1948. aastal 6. koha ning 1949. aastal 4. koha.

Ta töötas pärast võistlemisest loobumist 1951. aastal Tartu Autoremonditehases auto- ja autokraanajuhina.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Raidvee täitis 1949. aastal kõik nõuded ja hakati vormistama dokumente, et ta saaks Nõukogude Liidu meistersportlase aunimetuse, kuid seni teadmata asjaoludel jäi protseduur lõpetamata ning Raidveel nimetus saamata.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Henn Saarmann, Erlend Teemägi. "Eesti spordi biograafiline leksikon". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2001
  • Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 392

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]