Karneool
.jpg)
Karneool on kaltsedoni lihapruuni värvusega erim.
Nimetus tuleneb kreeka keele sõnast caro, mis tähendab liha (punane värvus). Punase värvuse annavad karneoolile rauaühendid. Karneoolis võib leiduda hematiidi suletisi.
Tuntumad leiukohad on Indias, Siberis, Saksamaal ja Brasiilias.
Karneooli kasutati juba vanaajal ehete, kaunistuste ja pitsatite valmistamiseks. Palestiinas asuva Mehrgarhi arheoloogilistel väljakaevamistel leiti, et karneooli tunti juba IV–V aastatuhandel eKr.[1] Karneooli leiti ka Knossose palee väljakaevamistel, mille dateering on u 1800 eKr.[2] Rooma ajal kasutati karneooli graveeritud gemmide tegemiseks ja Vana-Egiptuses valmistati sellest skarabeuseid. Seal pandi muumiate südame kohale karneooli, sest see pidi sümboliseerima Irise verd.[3]
Karneooli genees toimub vulkaniitides ja murenemiskoorikutes.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kulke, Hermann & Rothermund, Dietmar (2004). A History of India. Routledge. 22. ISBN 0-415-32920-5.
- ↑ C. Michael Hogan, Knossos fieldnotes, Modern Antiquarian (2007)
- ↑ Section 12 of the translation of Weilue - a 3rd-century Chinese text by John Hill under "carnelian" and note 12.12 (17)