Kanalised
| Kanalised Fossiilide leiud: Eotseen-Holotseen | |
|---|---|
 Mikaadofaasan Tallinna loomaaias | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Alamklass |
Nüüdislinnud Neornithes |
| Infraklass |
Uuduslõugsed Neognathae |
| Ülemselts |
Galloanserae |
| Selts |
Kanalised Galliformes Temminck, 1820 |
| Sugukonnad | |
Ülemsugukond Phasianoidea
| |
| Sünonüümid | |
|
Gallimorphae | |
Kanalised (Galliformes) on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega lindude selts.
Enamik seltsi kuuluvatest lindudest on kosmopoliitse levikuga jahi- või kodulinnud. Väikseim neist on ida-sinivutt, suurim metskalkun. Kanaliste 290 liigist 111 kuulub IUCNi ohustatud liikide punasesse nimekirja.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Kanalised on tüsedad, väikse pea ja enamasti suurte laiade tiibadega linnud. Ehkki enamik suudab madalat ja kiiresti lennata, elab enamus maapinnal. Kanalistel on tugevad jalad, mis võimaldavad kiiresti joosta. Maapinnal elavate kanaliste pojad sibavad juba varsti pärast koorumist. Kuna nad on paljude kiskjade lemmiksaak, on nende värvus küllaltki tuhm. Erandiks on kireva sulestikuga isafaasanid. Enamasti on kõigil selle seltsi lindudel jäigad suled ning hästi arenenud lisarood (välja arvatud tuttkanal. Suled vahetuvad järk-järgult: linnud ei kaota lennuvõimet, ehkki nende liikumisaktiivsus väheneb märgatavalt. Nokk on lühike, tugev ja veidi konksja tipuga. Ülanoka servad ulatuvad üle alanoka servade. Pugu on suur, lihasmagu tugevasti arenenud.
Eluviis ja elupaigad[muuda | muuda lähteteksti]
Kanalised elavad väga mitmesugustes biotoopides – metsades, põldudel, rohtlates. Nad elutsevad maapinnal ja enamik on paigalinnud. Kanalised on pesahülgajad.
Kanaliste puhul kehtib suguline dimorfism (sugupoolte erinemine). Enamik kanalisi on polügaamsed, ei moodusta püsivamaid paare ning isased ei kanna järglaste eest hoolt. Vaid mõned liigid on monogaamsed ja moodustavad kindlamaid paare. Sel juhul kasvatavad poegi mõlemad vanalinnud. Polügaamsetel liikidel esineb paaritumisperioodil vaatemängulisi rühmamänge. Mängude eesmärk on võita emaste tähelepanu, isaslinnud võtavad selle nimel erinevaid poose, häälitsevad ja võitlevad.
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Kanalised toituvad taimedest ja putukatest. Paljud kanalised, eriti nurmkana, hävitavad põllukultuuride kahjureid.
Väljasurnud sugukonnad[muuda | muuda lähteteksti]
- Sugukond Paraortygidae †
- Sugukond Quercymegapodiidae †
- Sugukond Sylviornithidae †
- Sugukond Gallinuloididae †