Hiidrahn

Hiidrahn on rändrahn ümbermõõduga 25 või enam meetrit või ühe läbiva mõõtmega, mis on 10 või rohkem meetrit^[1]. Hiidrahnude maht jääb vahemikku 100 kuni 1200 m³, kuid nende allapoole maapinda või merepõhja jäävat osa on raske määratleda.

Eesti ala suurim hiidrahn on Toodrikivi Keibu lahes Läänemaa põhjaranniku lähedal^[1], kuid see jääb tervenisti allapoole merepinda ja selle täpsed mõõtmed pole teada. Hiidrahne on Eestis umbes 150^[1], kogu ülejäänud Euroopa jäätumisalal aga vaid kümmekond^[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Suuroja, Martin; Suuroja, Kalle (2022). "Mitu hiidrahnu on Eestis?". Eesti Loodus (2): 20–23.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti hiidrahnude loend

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kalle Suuroja, "Hiidrahnud". Kirjastus Geotrail, Tallinn 2008, 192 lk
Enn Pirrus, "Eestimaa suured kivid". Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn 2009, 120 lk

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Rändrahnudelt rikkaim maa Euroopas Loodus, 1/2006
"Mitu hiidrahnu on Eestis?" Eesti Loodus, 28. veebruar 2022

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Suuroja, Martin; Suuroja, Kalle (2022). "Mitu hiidrahnu on Eestis?". Eesti Loodus (2): 20–23.

[1]