Golfi hoovus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
[[Pilt:Golfstream.jpg|thumb|300px|Golfi hoovuse süsteem]] |
[[Pilt:Golfstream.jpg|thumb|300px|Golfi hoovuse süsteem]] |
||
'''Golfi hoovus''' on |
'''Golfi hoovus''' on soojade [[hoovus]]te süsteem [[Atlandi ookean]]i põhjaosas. Tekib [[Florida väin]]a lõunaosas [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki [[Põhja-Ameerika]] läänerannikut [[Newfoundlandi Suur madal|Newfoundlandi Suure madalani]]. Sealt edasi on hoovuse nimi [[Põhja-Atlandi hoovus]]. |
||
Florida väinas Golfi hoovuse vooluhulk |
Florida väinas on Golfi hoovuse vooluhulk 25 mln m<sup>3</sup>/s, mis on kogu maailma jõgede äravoolust 20 korda rohkem. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38 põjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m<sup>3</sup>/s. |
||
Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolu paksus 700-800 m, kiirus kuni 10 km/t, veetemperatuur |
Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolu paksus 700-800 m, kiirus kuni 10 km/t, veetemperatuur pinnal +24..+28°C. |
||
Newfoundlandi Suure madala piirkonnas Golfi hoovuse laius |
Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/t, veetemperatuur pinnal +10..+20°C. |
||
Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma |
Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma [[Labradori hoovus]]ega, mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine. |
||
Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud - [[Norra hoovus]], [[Irmingeri hoovus]] ja [[Nordkapi hoovus]]. Teravmägedest põhja pool vesi |
Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud - [[Norra hoovus]], [[Irmingeri hoovus]] ja [[Nordkapi hoovus]]. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] sooja vahekihti, mis ulatub [[Barentsi meri|Barentsi merre]]. |
||
Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab |
Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere [[kliima]]t, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning [[Euroopa]] kliimat. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
Redaktsioon: 24. veebruar 2008, kell 22:47
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki Põhja-Ameerika läänerannikut Newfoundlandi Suure madalani. Sealt edasi on hoovuse nimi Põhja-Atlandi hoovus.
Florida väinas on Golfi hoovuse vooluhulk 25 mln m3/s, mis on kogu maailma jõgede äravoolust 20 korda rohkem. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38 põjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m3/s.
Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolu paksus 700-800 m, kiirus kuni 10 km/t, veetemperatuur pinnal +24..+28°C.
Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/t, veetemperatuur pinnal +10..+20°C.
Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega, mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine.
Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud - Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merre.
Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat.
Välislingid
Golfi hoovus võib seisma jääda Postimees, 10.02.2007.