Zooloogia ja Botaanika Instituut: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
1992. aastal sõlmiti ZBI ja Tartu Ülikooli vahel koostööleping, mille alusel loodi 8 ühisprofessuuri. |
1992. aastal sõlmiti ZBI ja Tartu Ülikooli vahel koostööleping, mille alusel loodi 8 ühisprofessuuri. |
||
1997. aastal ühines Eesti Põllumajandusülikooliga (aastast 2005 Eesti Maaülikool). Kui 2005. a. moodustati EPMÜ Põllukajandus- ja keskkonnainstituut, sai ZBI selle osaks. |
1997. aastal ühines Eesti Põllumajandusülikooliga (aastast 2005 Eesti Maaülikool). Kui 2005. a. moodustati EPMÜ Põllukajandus- ja keskkonnainstituut, sai ZBI selle osaks. |
||
ZBI poolt on rajatud ja kogutud Eesti suurimad soontaimede, sammalde, seente ja putukate kollektsioonid. |
|||
ZBIle kuulusid [[Puhtu bioloogiajaam]], [[Võrtsjärve Limnoloogiajaam]], [[Akste bioloogiajaam]], [[Vooremaa metsaökoloogia jaam]]. |
ZBIle kuulusid [[Puhtu bioloogiajaam]], [[Võrtsjärve Limnoloogiajaam]], [[Akste bioloogiajaam]], [[Vooremaa metsaökoloogia jaam]]. |
||
Redaktsioon: 23. detsember 2007, kell 01:15
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) |
Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus 20. sajandi teisel poolel. Loodi 1947. aastal Eesti NSV Teaduste akadeemia uurimisasutusena, esialgu oli ta nimeks TA Bioloogia Instituut. 1992. aastal sõlmiti ZBI ja Tartu Ülikooli vahel koostööleping, mille alusel loodi 8 ühisprofessuuri. 1997. aastal ühines Eesti Põllumajandusülikooliga (aastast 2005 Eesti Maaülikool). Kui 2005. a. moodustati EPMÜ Põllukajandus- ja keskkonnainstituut, sai ZBI selle osaks.
ZBI poolt on rajatud ja kogutud Eesti suurimad soontaimede, sammalde, seente ja putukate kollektsioonid.
ZBIle kuulusid Puhtu bioloogiajaam, Võrtsjärve Limnoloogiajaam, Akste bioloogiajaam, Vooremaa metsaökoloogia jaam.
ZBI direktorid on olnud Harald Haberman (1947-1977), Kalju Paaver (1977-1985), Erast Parmasto (1985-1990), Andres Koppel (1990-1996), Urmas Tartes (1996-2004).