Riistvõimlemine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida: 6. rida:
== Ajalugu ==
== Ajalugu ==


Võimlemise juured ulatuvad antiikaega [[Vana-Kreeka]]sse, kus [[600 eKr]] olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis [[Euroopa]]s [[18. sajand]]il ja võistlusvõimlemine [[19. sajand]]il. [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e kavas on võimlemine olnud alates aastast [[1896]]. [[Iluvõimlemine]] lisandus olümpiamängude kavva [[1984]]. aastal ja [[batuudihüpped]] [[2000]]. aastal. [[Rahvusvaheline Võimlemisfõderatsioon]] ([[FIG]]; ''Fédération Internationale de Gymnastique'', mille peakorter asub [[Šveits]]is [[Moutier]]'s, asutati [[1881]]. aastal.) FIG-il on 125 liikmesriiki.
Võimlemise juured ulatuvad antiikaega [[Vana-Kreeka]]sse, kus [[600 eKr]] olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis [[Euroopa]]s [[18. sajand]]il ja võistlusvõimlemine [[19. sajand]]il. [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e kavas on võimlemine olnud alates aastast [[1896]]. [[Iluvõimlemine]] lisandus olümpiamängude kavva [[1984]]. aastal ja [[batuudihüpped]] [[2000]]. aastal. [[Rahvusvaheline Võimlemisfõderatsioon]] ([[FIG]]; ''Fédération Internationale de Gymnastique''), mille peakorter asub [[Šveits]]is [[Moutier]]'s, asutati [[1881]]. aastal. FIG-il on 125 liikmesriiki.


{{täienda}}
{{täienda}}

Redaktsioon: 10. detsember 2007, kell 19:37

Sportvõimlemine on spordiala, mis koosneb riist- ja vabaharjutusest.


Ajalugu

Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana-Kreekasse, kus 600 eKr olid olemas võimlemise-spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil ja võistlusvõimlemine 19. sajandil. Olümpiamängude kavas on võimlemine olnud alates aastast 1896. Iluvõimlemine lisandus olümpiamängude kavva 1984. aastal ja batuudihüpped 2000. aastal. Rahvusvaheline Võimlemisfõderatsioon (FIG; Fédération Internationale de Gymnastique), mille peakorter asub Šveitsis Moutier's, asutati 1881. aastal. FIG-il on 125 liikmesriiki.

Välislingid