Veeõitseng: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: {{subst:toimetaA}} thumb|right|Veeõitseng ühes [[Hiina küla jões]] '''Veeõitseng''' (ka ''veeõitsemine'', ''vee õitseng'') on mikroorganismide ... |
Resümee puudub |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt [[eutroofne järv|eutroofsetes]] ja [[düseutroofne järv|düseutroofsetes järvedes]]. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka [[Läänemeri|Läänemeres]]. |
Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt [[eutroofne järv|eutroofsetes]] ja [[düseutroofne järv|düseutroofsetes järvedes]]. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka [[Läänemeri|Läänemeres]]. |
||
== Vaata ka == |
|||
*[[Eutrofikatsioon]] |
|||
[[Kategooria:Ökoloogia]] |
[[Kategooria:Ökoloogia]] |
||
[[de:Algenblüte]] |
|||
[[en:Algal bloom]] |
|||
[[fr:Efflorescence algale]] |
|||
[[is:Þörungablómi]] |
|||
[[nl:Algenbloei]] |
|||
[[ja:水の華]] |
|||
[[pl:Zakwit wody]] |
|||
[[sv:Algblomning]] |
|||
[[zh:水华]] |
|||
Redaktsioon: 14. oktoober 2007, kell 17:06
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2007) |
Veeõitseng (ka veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.
Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveelistes kui ka soolase veega veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks – see sõltub vohavast liigist ja järverežiimist. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on sinivetikad ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll bakterid.
Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 1000–10 000 vetikarakku[küsitav].
Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all.
Eestis esineb veeõitsenguid peamiselt eutroofsetes ja düseutroofsetes järvedes. Veeõitsemisi esineb suvekuudel ka Läänemeres.