Osahelid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
30. rida: | 30. rida: | ||
[[Ülemheli]]de [[võnkesagedus]] on [[põhisagedus]]est ([[põhiheli]]st) täisarv (2, 3, 4 |
[[Ülemheli]]de [[võnkesagedus]] on [[põhisagedus]]est ([[põhiheli]]st) täisarv (2, 3, 4 jne) korda suurem. |
||
⚫ | |||
[[Pilt:Harmonic_scale.png]] |
[[Pilt:Harmonic_scale.png]] |
||
93. rida: | 92. rida: | ||
|} |
|} |
||
{{brClear}} |
{{brClear}} |
||
Iga [[liitheli]] sisaldab [[osaheli]]sid kindlas järjekorras, mis tuleneb [[heliallikas|heliallika]] [[võnkumine|võnkumisest]] osade kaupa. |
|||
1. (C<sub>1</sub>), 3. (g), 5. (e<sup>1</sup>), 9. (d<sup>2</sup>) ja 15. (h<sup>2</sup>) osaheli moodustavad [[terts]]iliselt (do-st c e g h d) paigutatuna [[kooskõla]] ning neil on oluline osa [[helikõrgus]]e [[häälestus|häälestamisel]] ja mitmesuguste [[kooskõla]]de moodustamisel. |
|||
:A<sub>1</sub> (kontraoktaav A) = 55Hz |
|||
:A (suur oktaav A) = 110Hz |
|||
:a (väike oktaav a) = 220Hz |
|||
:a<sup>1</sup> (esimene oktaav a) = 440Hz |
|||
:a<sup>2</sup> = 880Hz |
|||
:a<sup>3</sup> = 1760Hz |
|||
== Osahelid keelpillidel == |
== Osahelid keelpillidel == |
||
[[Image:Flageolette.svg|thumb|200px|osaheli mängimine keelpilli keelel (suurendamiseks klõpsa)]] |
[[Image:Flageolette.svg|thumb|200px|osaheli mängimine keelpilli keelel (suurendamiseks klõpsa)]] |
||
⚫ | Terve kellpilli keele [[võnkumine]] annab [[põhivõnkesagedus|põhisageduse]] (näiteks A = 110 Hz). Keele võnkumine poole kaupa annab kaks korda suurema võnkesageduse (220 Hz) ja tekitab [[oktaav]]i võrra kõrgema heli. Keele võnkumine kolmandiku kaupa annab 3 korda suurema [[võnkesagedus]]e (330 Hz) ja annab [[oktaav]] + [[puhas kvint|kvint]] võrra kõrgema heli, Keele võnkumine neljandiku kaupa annab 4 korda suurema võnkesageduse (440 Hz) ja tekitab kahe oktaavi võrra kõrgema heli jne. |
||
Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid. |
Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid. |
Redaktsioon: 25. september 2007, kell 17:11
See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
Osahelid, vananenud nimetusega harmoonilised, on põhiheli koos ülemhelidega.
Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos:
1f | 440 Hz | põhisagedus | esimene osaheli |
---|---|---|---|
2f | 880 Hz | esimene ülemheli | teine osaheli |
3f | 1320 Hz | teine ülemheli | kolmas osaheli |
4f | 1760 Hz | kolmas ülemheli | neljas osaheli |
Ülemhelide võnkesagedus on põhisagedusest (põhihelist) täisarv (2, 3, 4 jne) korda suurem.
1. osaheli | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. | 10. | 11. | 12. | 13. | 14. | 15. | 16. |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
A1 | 55 | 110 | 165 | 220 | 275 | 330 | 385 | 440 | 495 | 550 | 605 | 660 | 715 | 770 | 825 | 880 |
A | 110 | 220 | 330 | 440 | 550 | 660 | 770 | 880 | 990 | 1100 | 1210 | 1320 | 1430 | 1540 | 1650 | 1760 |
Osahelid keelpillidel
Terve kellpilli keele võnkumine annab põhisageduse (näiteks A = 110 Hz). Keele võnkumine poole kaupa annab kaks korda suurema võnkesageduse (220 Hz) ja tekitab oktaavi võrra kõrgema heli. Keele võnkumine kolmandiku kaupa annab 3 korda suurema võnkesageduse (330 Hz) ja annab oktaav + kvint võrra kõrgema heli, Keele võnkumine neljandiku kaupa annab 4 korda suurema võnkesageduse (440 Hz) ja tekitab kahe oktaavi võrra kõrgema heli jne.
Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid.
osaheli | puutepunkt | osaheli | cent | redutseeritud cent |
---|---|---|---|---|
2 | oktaav | P8 | 1200.0 | 0.0 |
3 | täpselt puhas kvint | P8 + P5 | 1902.0 | 702.0 |
4 | täpselt puhas kvart | 2P8 | 2400.0 | 0.0 |
5 | täpselt suur terts | 2P8 + just M3 | 2786.3 | 386.3 |
6 | täpselt väike terts | 2P8 + P5 | 3102.0 | 702.0 |
7 | septimaalne minor third | 2P8 + septimal m7 | 3368.8 | 968.8 |
8 | septimaalne suur sekund | 3P8 | 3600.0 | 0.0 |
9 | Pythagorese suur sekund | 3P8 + pyth M2 | 3803.9 | 203.9 |
10 | täpselt väike tervetoon | 3P8 + just M3 | 3986.3 | 386.3 |
11 | suurendatud unidetsimaalne neutraalne sekund | 3P8 + täpne S3 + GUN2 | 4151.3 | 551.3 |
12 | vähendatud unidetsimaalne neutraalne sekund | 3P8 + P5 | 4302.0 | 702.0 |
13 | tredetsimaalne 2/3-toon | 3P8 + P5 + T23T | 4440.5 | 840.5 |
14 | 2/3-toon | 3P8 + P5 + septimaalne v3 | 4568.8 | 968.8 |
15 | septimaalne (või suur) diatooniline pooltoon | 3P8 + P5 + täpne S3 | 4688.3 | 1088.3 |
16 | täpne (või väike) diatooniline pooltoon | 4P8 | 4800.0 | 0.0 |