Osahelid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 12. september 2007, kell 22:02

Osaheli ehk harmoonik on põhiheli koos ülemhelidega.

1. osaheli koosneb ainult põhihelist

2. osaheli = 1. ülemheli

3. osaheli = 2. ülemheli jne

Ülemhelide võnkesagedus on põhisagedusest (põhihelist) täisarv (2, 3, 4, jne) k o r d a suurem. Keele võnkumine tervikuna annab põhisageduse (näiteks A = 110 Hz). Keele võnkumine poole kaupa tekitab oktaavi võrra kõrgema heli (220 Hz). Kolmandiku võnkumine annab 3 korda suurema võnkesageduse (330 Hz), oktaav + kvint. Neljandiku võnkumine 4 korda suurema võnkesageduse (440 Hz), 2 oktaavi kõrgema heli jne.


1. osaheli	1.	2.	3.	4.	5.	6.	7.	8.	9.	10.	11.	12.	13.	14.	15.	16.
A₁	55	110	165	220	275	330	385	440	495	550	605	660	715	770	825	880
A	110	220	330	440	550	660	770	880	990	1100	1210	1320	1430	1540	1650	1760

Iga liitheli sisaldab osahelisid kindlas järjekorras, mis tuleneb heliallika võnkumisest osade kaupa. 1. (C₁), 3. (g), 5. (e¹), 9. (d²) ja 15. (h²) osaheli moodustavad tertsiliselt (do-st c e g h d) paigutatuna kooskõla ning neil on oluline osa helikõrguse häälestamisel ja mitmesuguste kooskõlade moodustamisel.

A₁ (kontraoktaav A) = 55Hz

A (suur oktaav A) = 110Hz

a (väike oktaav a) = 220Hz

a¹ (esimene oktaav a) = 440Hz

a² = 880Hz

a³ = 1760Hz

Vaata ka

Liitheli

@@ 67. rida: / 67. rida: @@
 |}
 {{brClear}}
+Iga [[liitheli]] sisaldab [[osaheli]]sid kindlas järjekorras, mis tuleneb [[heliallika]] [[võnkumine|võnkumisest]] osade kaupa.
 . (C<sub>1</sub>), 3. (g), 5. (e<sup>1</sup>), 9. (d<sup>2</sup>) ja 15. (h<sup>2</sup>) osaheli moodustavad [[terts]]iliselt (do-st c e g h d) paigutatuna [[kooskõla]] ning neil on oluline osa [[helikõrgus]]e [[häälestus|häälestamisel]] ja mitmesuguste [[kooskõla]]de moodustamisel.