Eesti punane raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Kirjutaja perspektiivi (meie) asemel neutraalne sõnastus |
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
Kolmanda Eesti punase raamatu koostaja ja toimetaja oli [[Vilju Lilleleht]]. Andmeid koondasid 25 Eesti loodusteadlast, kokku käsitleti 1312 liigi andmeid ning trükis ilmus TA looduskaitse komisjoni väljaandena 1998. aastal [[Keskkonnaministeerium]]i ja Keskkonnafondi toetusel. 2002. aastal valmis esmakordselt Eesti punase raamatu veebiväljaanne, mis kajastas 1998. aastal ilmunud trükitud raamatu andmeid <ref>[http://www.zbi.ee/punane/muu/saateks.html Punane raamat: saateks]</ref>. |
Kolmanda Eesti punase raamatu koostaja ja toimetaja oli [[Vilju Lilleleht]]. Andmeid koondasid 25 Eesti loodusteadlast, kokku käsitleti 1312 liigi andmeid ning trükis ilmus TA looduskaitse komisjoni väljaandena 1998. aastal [[Keskkonnaministeerium]]i ja Keskkonnafondi toetusel. 2002. aastal valmis esmakordselt Eesti punase raamatu veebiväljaanne, mis kajastas 1998. aastal ilmunud trükitud raamatu andmeid <ref>[http://www.zbi.ee/punane/muu/saateks.html Punane raamat: saateks]</ref>. |
||
2006. aastal hakkas TA looduskaitse komisjon uut punast raamatut koostama. 2008. aasta lõpus valmis uus Eesti punane (raamat) nimestik, mille koostamise aluseks võeti uued [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|IUCN]]-i nõuded. See kajastas parimal moel ajakohaseid teadmisi liikide seisundist Eesti looduses ja moodustab liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks teadusliku aluse. Uus punase nimestiku andmebaas asub [[eElurikkus]]e kodulehel<ref> |
2006. aastal hakkas TA looduskaitse komisjon uut punast raamatut koostama. 2008. aasta lõpus valmis uus Eesti punane (raamat) nimestik, mille koostamise aluseks võeti uued [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|IUCN]]-i nõuded. See kajastas parimal moel ajakohaseid teadmisi liikide seisundist Eesti looduses ja moodustab liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks teadusliku aluse. Uus punase nimestiku andmebaas asub [[eElurikkus]]e kodulehel<ref>{{Netiviide |url=http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est |pealkiri=eElurikkus |vaadatud=2012-03-17 |arhiivimisaeg=2012-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120315110558/http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est |url-olek=ei tööta }}</ref>. |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 3. juuli 2022, kell 10:31
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
Eesti punane raamat ehk punane nimestik on Eesti riigi territooriumil leitud looduslike liikide andmestik, mis annab hinnangu liikide ohustatusele ehk nende väljasuremise tõenäosusele. Eesti punase raamatu eesmärgiks on Eesti ala asustavate elustikuliikide ja madalamate taksonite ning koos sellega kogu looduse seisundi hindamine, tähelepanu pööramine liigilise mitmekesisuse vähenemise ohule, üleskutse esitamine selle ohu ärahoidmiseks ning alusteadmiste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks.[viide?]
Punaste nimestike pidamise algatus on pärit Rahvusvahelisest looduskaitseliidust, mis peab ohustatud liikide andmestikku ülemaailmselt ohustatud liikide kohta.[viide?]
Ajalugu
Esimese Eesti punase raamatu koostamist alustati 1975. aastal Eerik Kumari eestvedamisel Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjonis. Raamatu teaduslik käsikirjaline variant (neljas eksemplaris) valmis 1979. aastal, autoriteks olid peamiselt Zooloogia ja Botaanika Instituudi (ZBI) teadlased ja raamat sisaldas andmeid 259 liigi kohta. 1982. aastal ilmus laiale lugejaskonnale mõeldud Eerik Kumari koostatud kõvaköiteline raamat [1].
Teise Eesti punase raamatu koostamist juhtis Arvi Järvekülg, 1988. aastaks sai valmis 315 liiki käsitlev andmestik, kuid need jäid raamatuna ilmumata Eesti ühiskonnas toimunud suurte muutuste tõttu. Nimestikud avaldati 1993. aastal.[viide?]
Kolmanda Eesti punase raamatu koostaja ja toimetaja oli Vilju Lilleleht. Andmeid koondasid 25 Eesti loodusteadlast, kokku käsitleti 1312 liigi andmeid ning trükis ilmus TA looduskaitse komisjoni väljaandena 1998. aastal Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnafondi toetusel. 2002. aastal valmis esmakordselt Eesti punase raamatu veebiväljaanne, mis kajastas 1998. aastal ilmunud trükitud raamatu andmeid [2].
2006. aastal hakkas TA looduskaitse komisjon uut punast raamatut koostama. 2008. aasta lõpus valmis uus Eesti punane (raamat) nimestik, mille koostamise aluseks võeti uued IUCN-i nõuded. See kajastas parimal moel ajakohaseid teadmisi liikide seisundist Eesti looduses ja moodustab liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks teadusliku aluse. Uus punase nimestiku andmebaas asub eElurikkuse kodulehel[3].
Viited
- ↑ EESTI TA LKK PUNANE RAAMAT
- ↑ Punane raamat: saateks
- ↑ "eElurikkus". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2012. Vaadatud 17. märtsil 2012.