Võõrsõna: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
PResümee puudub Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
, mis ei ole [[sihtkeel]]es täielikult kodunenud. Ta eristub [[omasõna]]dest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude võõrapäraste joonte poolest. |
|||
Võõrsõnu on teistest sõnadest raskem meelde jätta, õigesti hääldada ja õigesti kasutada, sest esiteks hääldatakse neid tavaliselt võõrapäraselt ja teiseks on nad sageli moodustatud komponentidest, mille tähendus ei selgu sihtkeele sõnavarast. |
Võõrsõnu on teistest sõnadest raskem meelde jätta, õigesti hääldada ja õigesti kasutada, sest esiteks hääldatakse neid tavaliselt võõrapäraselt ja teiseks on nad sageli moodustatud komponentidest, mille tähendus ei selgu sihtkeele sõnavarast. |
||
Seevastu on võõrsõnu sageli lihtsam [[käänamine|käänata]] ja [[pööramine|pöörata]], sest nendes esineb [[laadivaheldus]]t harvem kui omasõnades |
Seevastu on võõrsõnu sageli lihtsam [[käänamine|käänata]] ja [[pööramine|pöörata]], sest nendes esineb [[laadivaheldus]]t harvem kui omasõnades |
||
Mingi [[keel (keeleteadus)|keel]]e võõrsõnad moodustavad selle keele [[võõrsõnavara]]. |
Mingi [[keel (keeleteadus)|keel]]e võõrsõnad moodustavad selle keele [[võõrsõnavara]]. |
||
[[Fail:Yes very nice.jpg|pisi|117x117px|keskel|munadmunad]] |
[[Fail:Yes very nice.jpg|pisi|117x117px|keskel|munadmunad]] |
||
== V == |
|||
== Võõrsõna tunnused eesti keeles == |
|||
*b, d, g sõna alguses |
|||
*võõrtähed f, š, z, ž NOKU JUUST |
|||
*rõhk on järgsilbil |
*rõhk on järgsilbil |
||
*pikad täishäälikud järgsilbis |
*pikad täishäälikud järgsilbis |
||
Redaktsioon: 17. aprill 2022, kell 22:54
, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud. Ta eristub omasõnadest ja kodunenud laensõnadest võõrapärase häälikulise koosseisu või muude võõrapäraste joonte poolest.
Võõrsõnu on teistest sõnadest raskem meelde jätta, õigesti hääldada ja õigesti kasutada, sest esiteks hääldatakse neid tavaliselt võõrapäraselt ja teiseks on nad sageli moodustatud komponentidest, mille tähendus ei selgu sihtkeele sõnavarast.
Seevastu on võõrsõnu sageli lihtsam käänata ja pöörata, sest nendes esineb laadivaheldust harvem kui omasõnades
Mingi keele võõrsõnad moodustavad selle keele võõrsõnavara.
V
- rõhk on järgsilbil
- pikad täishäälikud järgsilbis
- o järgsilbis
- algab sellise kaashäälikuühendiga, mida omasõnades ei kasutata
Liitsõnades võib ka omasõnades järgsilbis o või pikk täishäälik esineda (näiteks "pannkook"). Sellepärast tuleb liitsõnades kõiki sõnatüvesid eraldi vaadelda.