Musketärid: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Musketärid''' olid musketiga relvastatud sõdurid. Musketäride üksusi on olnud mitmes riigis, kuid kõige kuulsamad olid Prantsuse '''kuninga musketärid''' (prantsuse keeles Mousquetaires du Roi) ehk '''kaardiväe musketärid''' (pr. Mousquetaires de la Garde). Kuninga musketärid olid valikväeosa ja nad tegutsesid Prantsumaa kuningate ihukaitse üksusena (1622—1775). Üksuse täielik nimetus oli ''Prantsusmaa kuninga sõjav...' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Fail:Mousquetaires-de-la-maison-du-roi-.jpg|pisi|325x325px|Gustave David. 1688. Kuninga musketärid.]] |
|||
'''Musketärid''' olid [[musket]]iga relvastatud sõdurid. |
'''Musketärid''' olid [[musket]]iga relvastatud sõdurid. |
||
[[Fail:Mousquetaires du roi.jpg|pisi|245x245px|Charles Vernier. Musketärid 1660-1814.]] |
|||
Musketäride üksusi on olnud mitmes riigis, kuid kõige kuulsamad olid [[Prantsuse]] '''kuninga musketärid''' ([[prantsuse keel]]es Mousquetaires du Roi) |
Musketäride üksusi on olnud mitmes riigis, kuid kõige kuulsamad olid [[Prantsuse]] '''kuninga musketärid''' ([[prantsuse keel]]es Mousquetaires du Roi) ja '''kaardiväe musketärid''' (pr. Mousquetaires de la Garde). Kuninga musketärid olid valikväeosa ja nad tegutsesid [[Prantsusmaa kuningas|Prantsumaa kuningate]] ihukaitse üksusena (1622—1775). Üksuse täielik nimetus oli ''Prantsusmaa kuninga sõjaväemaja musketärid'' (pr. Mousquetaires de la maison militaire du roi de France). |
||
== Väeosa ajalugu == |
== Väeosa ajalugu == |
||
Kuningas [[Henri IV]] käsul loodi [[1600]]. aastal kerge ratsaväe baasil kuninga ihukaitse üksus, kuhu kuulusid vaid [[aadel|aadlikud]]. Kui [[Louis XIII]] [[1622]]. aastal asendas üksuse tulirelvad ([[arkebuus]]id) pika toruga ning suurema tulejõuga musketite vastu, hakati väeosa kutsuma ''kuninga musketäride kompaniiks''. Musketärid ei saanud sel ajal alustada lahingutegevust ratsa, sest pikka ja rasket musketit (8 kg) sai kasutada vaid maapinnal, relva metalljalale toetades. Kuningas [[Louis XIV]] ajal musketitoru lühendati ning relv tehti kergemaks, seepärast võis musketär nüüd tulirelva kasutada ka ratsutades.<ref>Stéphane Thion, Prantsuse armeed kolmekümneaastases sõjas , LRT Editions,2008, lk. 93</ref> |
Kuningas [[Henri IV]] käsul loodi [[1600]]. aastal kerge ratsaväe baasil kuninga ihukaitse üksus, kuhu kuulusid vaid [[aadel|aadlikud]]. Kui [[Louis XIII]] [[1622]]. aastal asendas üksuse tulirelvad ([[arkebuus]]id) pika toruga ning suurema tulejõuga musketite vastu, hakati väeosa kutsuma ''kuninga musketäride kompaniiks''. Musketärid ei saanud sel ajal alustada lahingutegevust ratsa, sest pikka ja rasket musketit (8 kg) sai kasutada vaid maapinnal, relva metalljalale toetades. Kuningas [[Louis XIV]] ajal musketitoru lühendati ning relv tehti kergemaks, seepärast võis musketär nüüd tulirelva kasutada ka ratsutades.<ref>Stéphane Thion, Prantsuse armeed kolmekümneaastases sõjas , LRT Editions,2008, lk. 93</ref> |
||
1622. aastal oli musketäride kompanii esimeseks juhiks kapten Jean de Bérard de Montalet. Alates 1634. aastast peeti kuningat ennast kompanii kapteniks ning selle tegeliku ülema auaste oli kaptenleitnant. Esimeseks kaptenleitnandiks oli |
1622. aastal oli musketäride kompanii esimeseks juhiks kapten Jean de Bérard de Montalet. Alates 1634. aastast peeti kuningat ennast kompanii kapteniks ning selle tegeliku ülema auaste oli kaptenleitnant. Esimeseks kaptenleitnandiks oli Jean-Armand de Peyret, krahv [[de Treville]]. De Treville oli gaskoonlane, mistõttu suure osa kompaniist moodustasid komandöri kaasmaalased. |
||
[[Fail:The Battle of Fontenoy, 11th May 1745.png|pisi|247x247px|Horace Vernet. Fontenoy lahing 1745. aastal.]] |
|||
| ⚫ | Kuningas Louis XIII nõusolekul loodi 1626. aastal [[kardinal Richelieu]] kaitseks eraldi kardinali kaardiväe kompanii.<ref>Histoire Junior n°29, Les Mousquetaires, Garde rapprochée du Roi, Édition Faton, 2014, p 14</ref> Kardinali ihukaitsjaid, kes allusid otse kardinalile, nimetati samuti musketärideks, kuna nad olid relvastatud musketitega nagu kuninglik musketäride kompanii. Richelieu pidas vajalikuks, et tema ihukaitse oleks punast värvi mantlitega (kiriku värv), mis eristas neid taevasinistes mantlites kuninga musketäridest.<ref>Louis Batiffol, Autour de Richelieu. Sa fortune. Ses gardes et mousquetaires, Calmann-Lévy, 1937, p. 68</ref> Nende kahe musketäride väeüksuse vahel tekkis tõsine rivaliteet. Kui hilisem [[kardinal Mazarin]] 1661. aastal suri, liideti kardinali kaardiväelased kuninga musketäride kompaniiga. |
||
| ⚫ | Pärast Louis XIII surma püüdis kardinal Mazarin musketäre de Treville juhtimise alt üle anda oma üle anda oma [[nõbu|nõo]] Neversi [[hertsog]] alluvusse. Kuna see ei õnnestunud, vallandas ta [[1646]]. aastal kuninglikud musketärid teenistusest, tuues ettekäändeks riigikassa rahade kokkuhoiu. Väeosa taasloodi [[1657]]. aastal Neversi hertsogi korraldusel. Kompaniiülemaks sai seejärel kuningale täielikult lojaalne [[d'Artagnan]] (Charles de Batz de Castelmore). D'Artagnani juhtimisel toimus üksuse organiseerimises kvalitatiivne hüpe: kuninglike musketäride arv kahekordistus 250 inimeseni, neile ehitati kasarm (enne seda elasid musketärid üürikorterites), kompanii muutus omamoodi sõjakooliks jne. Kuninglikud musketärid said kuulsaks kogu [[Euroopa]]s ning olid teiste valitsejate matkimise objektiks. Paljud välismaalt pärit noored aadlikud püüdsid innukalt sellesse kuulsasse üksusesse "praktikale" minna. |
||
| ⚫ | Kuningas Louis XIII |
||
1745. aastal oslesid kuninglikud musketärid viimast korda otseses lahingutegevuses - [[Fontenoy lahing]]us [[Austria pärilussõda|Austria pärilussõjas]]. [[Louis XV]] valitsemisaja lõpus (1774) oli kuninglikke musketäre 450, pärast monarhi surma likvideeriti väeüksus alanud sõjaväereformi käigus eelarvelistel põhjustel (15.12.1775).<ref name="musketär">Chartrand, Rene. French Musketeer 1622–1775. p. 23. ISBN 978-1-78096-861-2.</ref> |
|||
| ⚫ | Pärast Louis XIII surma püüdis kardinal Mazarin |
||
[[Fail:Musketeers.jpg|pisi|245x245px|Musketärid musketitest tulistamas. Rekonstruktsioon.]] |
|||
== Väeosa kirjeldus == |
== Väeosa kirjeldus == |
||
Kuninglikud musketärid korraldasid valvet ja kuninga kaitset väljaspool [[Louvre]]'i, nad pidid saatma kuningat tema väljasõitudel ja jalutuskäikudel, ratsutades kahekaupa kõige ees. Nende ülesanne oli korraldada kuninga kaitset ka sõjakäikudel. |
|||
| ⚫ | |||
{{Pooleli|kuu=jaanuar|aasta=2022}} |
|||
Musketäriks saamine oli sisuliselt edutamine peale eelnevat teenistust mõnes teises väeosas. Musketäri kandidaadil tuli esitada soovituskirjad, samuti tõendeid selle kohta, et tal on vahendeid teenistuskulude katmiseks. Kulude hulka kuulus teenri palkamine, hobuste, relvastuse, riietuse ja muu vajaliku varustuse muretsemine. Monarh andis ainult musketi, helesinise mantli ja varrukateta mundrikuue.<ref name="musketär"></ref> Kuninga musketäride kompaniisse võeti peamiselt jõukate aadliperekondade liikmeid, vaesemate aadlike või ambitsioonikate tavainimeste jaoks oli musketäride kompaniis teenimine aga ainus viis jõuda kuningakoja lähedusse, kõrgema seltskonna juurde. |
|||
| ⚫ | |||
Louis XIV valitsusaja lõpuks oli kompaniis 250 reameest, komandör-leitnant, 2 alamleitnanti, 2 lipnikku, 2 kornetti, 2 abimajorit (alamohvitser), 8 seersanti, 4 tallimeest ja 16 nende abilist, 1 lipukandja, 1 preester, 1 [[köösner]], 9 kirurgi, 1 apteeker, 1 sepp, 1 sadulsepp ja 3 laekurit. |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{Viited}} |
{{Viited}} |
||
== Välislingid == |
|||
*[https://history-scps-ru.translate.goog/musket/01.htm?_x_tr_sch=http&_x_tr_sl=ru&_x_tr_tl=et&_x_tr_hl=et&_x_tr_pto=sc Musketäride kompanii "Maison du Roi" 1622-1721] |
|||
*[https://adjudant-ru.translate.goog/lib/pt00.htm?_x_tr_sch=http&_x_tr_sl=ru&_x_tr_tl=et&_x_tr_hl=et&_x_tr_pto=sc Tõeline d'artagnan, Jean-Christian Ptifis] |
|||
*[https://www-e--reading-life.translate.goog/bookreader.php/140531/Povsednevnaya_zhizn'_korolevskih_mushketerov.html?_x_tr_sl=ru&_x_tr_tl=et&_x_tr_hl=et&_x_tr_pto=sc Kuninglike musketäride igapäevaelu. Jekaterina Glagoleva] |
|||
*[https://www.youtube.com/watch?v=caJUHXtWZQA Marche des mousquetaires], Musketäride marss, [[Jean-Baptiste Lully]] |
|||
[[Kategooria:17. sajand Prantsusmaal]] |
[[Kategooria:17. sajand Prantsusmaal]] |
||
Redaktsioon: 12. jaanuar 2022, kell 10:09
Musketärid olid musketiga relvastatud sõdurid.
Musketäride üksusi on olnud mitmes riigis, kuid kõige kuulsamad olid Prantsuse kuninga musketärid (prantsuse keeles Mousquetaires du Roi) ja kaardiväe musketärid (pr. Mousquetaires de la Garde). Kuninga musketärid olid valikväeosa ja nad tegutsesid Prantsumaa kuningate ihukaitse üksusena (1622—1775). Üksuse täielik nimetus oli Prantsusmaa kuninga sõjaväemaja musketärid (pr. Mousquetaires de la maison militaire du roi de France).
Väeosa ajalugu
Kuningas Henri IV käsul loodi 1600. aastal kerge ratsaväe baasil kuninga ihukaitse üksus, kuhu kuulusid vaid aadlikud. Kui Louis XIII 1622. aastal asendas üksuse tulirelvad (arkebuusid) pika toruga ning suurema tulejõuga musketite vastu, hakati väeosa kutsuma kuninga musketäride kompaniiks. Musketärid ei saanud sel ajal alustada lahingutegevust ratsa, sest pikka ja rasket musketit (8 kg) sai kasutada vaid maapinnal, relva metalljalale toetades. Kuningas Louis XIV ajal musketitoru lühendati ning relv tehti kergemaks, seepärast võis musketär nüüd tulirelva kasutada ka ratsutades.[1]
1622. aastal oli musketäride kompanii esimeseks juhiks kapten Jean de Bérard de Montalet. Alates 1634. aastast peeti kuningat ennast kompanii kapteniks ning selle tegeliku ülema auaste oli kaptenleitnant. Esimeseks kaptenleitnandiks oli Jean-Armand de Peyret, krahv de Treville. De Treville oli gaskoonlane, mistõttu suure osa kompaniist moodustasid komandöri kaasmaalased.
Kuningas Louis XIII nõusolekul loodi 1626. aastal kardinal Richelieu kaitseks eraldi kardinali kaardiväe kompanii.[2] Kardinali ihukaitsjaid, kes allusid otse kardinalile, nimetati samuti musketärideks, kuna nad olid relvastatud musketitega nagu kuninglik musketäride kompanii. Richelieu pidas vajalikuks, et tema ihukaitse oleks punast värvi mantlitega (kiriku värv), mis eristas neid taevasinistes mantlites kuninga musketäridest.[3] Nende kahe musketäride väeüksuse vahel tekkis tõsine rivaliteet. Kui hilisem kardinal Mazarin 1661. aastal suri, liideti kardinali kaardiväelased kuninga musketäride kompaniiga.
Pärast Louis XIII surma püüdis kardinal Mazarin musketäre de Treville juhtimise alt üle anda oma üle anda oma nõo Neversi hertsog alluvusse. Kuna see ei õnnestunud, vallandas ta 1646. aastal kuninglikud musketärid teenistusest, tuues ettekäändeks riigikassa rahade kokkuhoiu. Väeosa taasloodi 1657. aastal Neversi hertsogi korraldusel. Kompaniiülemaks sai seejärel kuningale täielikult lojaalne d'Artagnan (Charles de Batz de Castelmore). D'Artagnani juhtimisel toimus üksuse organiseerimises kvalitatiivne hüpe: kuninglike musketäride arv kahekordistus 250 inimeseni, neile ehitati kasarm (enne seda elasid musketärid üürikorterites), kompanii muutus omamoodi sõjakooliks jne. Kuninglikud musketärid said kuulsaks kogu Euroopas ning olid teiste valitsejate matkimise objektiks. Paljud välismaalt pärit noored aadlikud püüdsid innukalt sellesse kuulsasse üksusesse "praktikale" minna.
1745. aastal oslesid kuninglikud musketärid viimast korda otseses lahingutegevuses - Fontenoy lahingus Austria pärilussõjas. Louis XV valitsemisaja lõpus (1774) oli kuninglikke musketäre 450, pärast monarhi surma likvideeriti väeüksus alanud sõjaväereformi käigus eelarvelistel põhjustel (15.12.1775).[4]
Väeosa kirjeldus
Kuninglikud musketärid korraldasid valvet ja kuninga kaitset väljaspool Louvre'i, nad pidid saatma kuningat tema väljasõitudel ja jalutuskäikudel, ratsutades kahekaupa kõige ees. Nende ülesanne oli korraldada kuninga kaitset ka sõjakäikudel.
Musketäriks saamine oli sisuliselt edutamine peale eelnevat teenistust mõnes teises väeosas. Musketäri kandidaadil tuli esitada soovituskirjad, samuti tõendeid selle kohta, et tal on vahendeid teenistuskulude katmiseks. Kulude hulka kuulus teenri palkamine, hobuste, relvastuse, riietuse ja muu vajaliku varustuse muretsemine. Monarh andis ainult musketi, helesinise mantli ja varrukateta mundrikuue.[4] Kuninga musketäride kompaniisse võeti peamiselt jõukate aadliperekondade liikmeid, vaesemate aadlike või ambitsioonikate tavainimeste jaoks oli musketäride kompaniis teenimine aga ainus viis jõuda kuningakoja lähedusse, kõrgema seltskonna juurde.
Musketäride kompanii isikkoosseis koosnes Louis XIII ajal 100 tavalisest musketärist, 1 kaptenleitnandist, 2 leitnandist ja 4 kornetist, lisaks abiteenistus.
Louis XIV valitsusaja lõpuks oli kompaniis 250 reameest, komandör-leitnant, 2 alamleitnanti, 2 lipnikku, 2 kornetti, 2 abimajorit (alamohvitser), 8 seersanti, 4 tallimeest ja 16 nende abilist, 1 lipukandja, 1 preester, 1 köösner, 9 kirurgi, 1 apteeker, 1 sepp, 1 sadulsepp ja 3 laekurit.
Viited
- ↑ Stéphane Thion, Prantsuse armeed kolmekümneaastases sõjas , LRT Editions,2008, lk. 93
- ↑ Histoire Junior n°29, Les Mousquetaires, Garde rapprochée du Roi, Édition Faton, 2014, p 14
- ↑ Louis Batiffol, Autour de Richelieu. Sa fortune. Ses gardes et mousquetaires, Calmann-Lévy, 1937, p. 68
- ↑ 4,0 4,1 Chartrand, Rene. French Musketeer 1622–1775. p. 23. ISBN 978-1-78096-861-2.