Efemeriid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Korrektsioonid teksti osas, hobiosa (astroloogia) liigutamine tahapoole. Tugevalt teksti lisatud.
Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid
1. rida: 1. rida:
'''Efemeriidid''' on taevamehaanika seaduste põhjal arvutatud tabelid, mis sisaldavad taevakehade (peamiselt [[täht]]ede, [[komeet]]ide, [[planeet]]ide ja [[Päikesesüsteem]]i tehiskehade) asendeid mingite kindlate ajahetkede jada ulatuses. Efemeriide avaldatakse astronoomia aastaraamatuis ja kalendreis.<ref name="Astronoomialeksikon"/>
'''Efemeriid''' on tabel, mis esitab [[Päike]]se, [[Kuu]], [[planeet|planeetide]] või muude liikuvate (looduslike) [[taevakeha]]de [[näiv asend|näivad asendid]] [[taevas]] teatud ajahetkel [[Maa (planeet)|Maa]] teatud punktis.


Efemeriide kasutatakse nii [[astroloogia]]s kui ka [[astronoomia]]s ning teistes eluvaldkondades, kus vajatakse asukohamäärangut taevakehade järgi, näiteks [[navigatsioon]]is [[merendus]]es.
Efemeriide kasutatakse [[astronoomia]]s ning teistes eluvaldkondades, kus vajatakse infot taevakehade näivate asukohtade kohta taevasfääril või kasutatakse nende asukoha infot -- näiteks [[navigatsioon]]is [[merendus]]es. Efemeriide kasutab ka [[astroloogia]].


Taevakehade [[näiv asukoht|näivad asukohad]] [[taevas]] tuuakse efemeriidides ära reeglina mingite teatud [[Maa (planeet)|Maa]] punktide jaoks, harvem Maa keskpunkti jaoks. Tavapäraste astronoomiliste nähtuste korral kasutatakse tüüpiliselt ajasammuks ühte ööpäeva, kuid kiiresti liikuvate taevakehade jaoks võidakse kasutada ka tihedamat ajasammu.
Astroloogilistes efemeriidides esitatakse andmed lihtsama orienteerumise huvides mõnikord [[sodiaagimärk]]ide [[Kaarekraad|kraadides]]. Selle ringi alguspunkt on tõusva [[ekliptika]] [[lõikepunkt]] [[taevaekvaatoriga]] ning seda punkti nimetatakse [[jäärapunkt]]iks ehk [[kevadpunkt]]iks (vaata ka [[kevadine võrdpäevsus]]). Sellest punktist loetakse [[rektastsensioon]]i. Praegu asub kevadpunkt [[Maa telg|Maa telje]] [[pretsessioon]]i tõttu [[Kalad (tähtkuju)|Kalad]]e [[tähtkuju]]s. [[Ekliptiline laius|Ekliptilist laiust]] ei too ära mitte kõik astroloogilised efemeriidid.


Tihti avaldatakse efemeriide aastate või pikemate ajavahemike jaoks raamatutena. Paberile trükitud efemeriidide tähtsus on aja jooksul vähenenud, praegusel ajal kasutatakse väga sageli ka elektroonilises vormis publikatsioone või asukohtade arvutamiseks sobivaid arvutiprogramme. Navigatsioon on põhiline valdkond, kus peetakse vajalikuks trükitud efemeriidide olemasolu.
Astroloogiline efemeriid toob ära ka andmed [[astroloogia|astroloogidele]] huvi pakkuvate nähtuste, näiteks [[päikesevarjutus|päikese]]- ja [[kuuvarjutus]]te kohta, näiva [[retrogradatsioon (astronoomia)|retrogradatsioon]]i kohta, planeetide sisenemise kohta märkidesse, [[täheaeg|täheaja]] kohta ning [[kuusõlmed]]e kohta.


Eestis on efemeriide avaldatud alates 1924. aastast kuni tänapäevani [[Tartu_Tähetorni_kalender|Tartu Tähetorni kalendris]]. Ülemaailmselt on kõige levinumad efemeriidid näiteks nautilised ja astronoomilised almanahhid.
Efemeriidid avaldatakse sajandite kaupa raamatutena. Efemeriide avades saame planeedi asendi sodiaagis, mis tuleb ümber arvestada meie asukoha järgi. Kuu liikumisele on iga lehekülje all olulisi täpsustusi.


Astronoomilistes efemeriidides tuuakse taevakehade asukohad kas [[ekliptilised_koordinaadid|ekliptilistes koordinaatides]] (planeedid ja Päike) või [[ekvaatorilised_koordinaadid|ekvaatorilistes koordinaatides]]. Aega esitatakse kas [[maailmaaeg|maailmaajas]] või selgelt määratud [[vööndiaeg|vööndiajas]]. Tavaliselt lisatakse tabelite juurde koordinaatide või ajateisenduste arvutamiseks vajalik lisainfo.
Astronoomilistes efemeriidides tuuakse asend ära kas 360-kraadises täisringis piki ekliptikat või [[ekvatoriaalkoordinaadid|ekvatoriaalkoordinaatides]].

Astroloogilistes efemeriidides esitatakse andmed lihtsama orienteerumise huvides mõnikord [[sodiaagimärk]]ide [[Kaarekraad|kraadides]], tavaliselt kasutatakse lihtustatud ekvaatorilisi koordinaate. [[Ekliptiline laius|Ekliptilist laiust]] ei too ära mitte kõik astroloogilised efemeriidid.

Astroloogiliste efemeriidide trükised toovad sarnaselt astronoomilistele almanahhidele ära ka andmed [[astroloogia|astroloogidele]] huvi pakkuvate nähtuste, näiteks [[päikesevarjutus|päikese]]- ja [[kuuvarjutus]]te kohta, näiva [[retrogradatsioon (astronoomia)|retrogradatsioon]]i kohta, planeetide sisenemise kohta märkidesse, [[täheaeg|täheaja]] kohta ning [[kuusõlmed]]e kohta.

== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="Astronoomialeksikon">H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 200 lk.</ref>}}

==Välislingid==
*[http://www.astronoomia.ee/tahistaevas/efemeriidid/ Efemeriidid valitud Eesti linnade jaoks aastani 2030]
*[http://muuseum.to.ee/Kalender/HTML/index.html?kalender.htm Tartu Tähetorni kalendri ajalooline ülevaade]


[[Kategooria:Taevamehaanika]]
[[Kategooria:Taevamehaanika]]
[[Kategooria:Astronoomia]]
[[Kategooria:Astroloogia]]
[[Kategooria:Astroloogia]]

Redaktsioon: 2. oktoober 2021, kell 19:51

Efemeriidid on taevamehaanika seaduste põhjal arvutatud tabelid, mis sisaldavad taevakehade (peamiselt tähtede, komeetide, planeetide ja Päikesesüsteemi tehiskehade) asendeid mingite kindlate ajahetkede jada ulatuses. Efemeriide avaldatakse astronoomia aastaraamatuis ja kalendreis.[1]

Efemeriide kasutatakse astronoomias ning teistes eluvaldkondades, kus vajatakse infot taevakehade näivate asukohtade kohta taevasfääril või kasutatakse nende asukoha infot -- näiteks navigatsioonis merenduses. Efemeriide kasutab ka astroloogia.

Taevakehade näivad asukohad taevas tuuakse efemeriidides ära reeglina mingite teatud Maa punktide jaoks, harvem Maa keskpunkti jaoks. Tavapäraste astronoomiliste nähtuste korral kasutatakse tüüpiliselt ajasammuks ühte ööpäeva, kuid kiiresti liikuvate taevakehade jaoks võidakse kasutada ka tihedamat ajasammu.

Tihti avaldatakse efemeriide aastate või pikemate ajavahemike jaoks raamatutena. Paberile trükitud efemeriidide tähtsus on aja jooksul vähenenud, praegusel ajal kasutatakse väga sageli ka elektroonilises vormis publikatsioone või asukohtade arvutamiseks sobivaid arvutiprogramme. Navigatsioon on põhiline valdkond, kus peetakse vajalikuks trükitud efemeriidide olemasolu.

Eestis on efemeriide avaldatud alates 1924. aastast kuni tänapäevani Tartu Tähetorni kalendris. Ülemaailmselt on kõige levinumad efemeriidid näiteks nautilised ja astronoomilised almanahhid.

Astronoomilistes efemeriidides tuuakse taevakehade asukohad kas ekliptilistes koordinaatides (planeedid ja Päike) või ekvaatorilistes koordinaatides. Aega esitatakse kas maailmaajas või selgelt määratud vööndiajas. Tavaliselt lisatakse tabelite juurde koordinaatide või ajateisenduste arvutamiseks vajalik lisainfo.

Astroloogilistes efemeriidides esitatakse andmed lihtsama orienteerumise huvides mõnikord sodiaagimärkide kraadides, tavaliselt kasutatakse lihtustatud ekvaatorilisi koordinaate. Ekliptilist laiust ei too ära mitte kõik astroloogilised efemeriidid.

Astroloogiliste efemeriidide trükised toovad sarnaselt astronoomilistele almanahhidele ära ka andmed astroloogidele huvi pakkuvate nähtuste, näiteks päikese- ja kuuvarjutuste kohta, näiva retrogradatsiooni kohta, planeetide sisenemise kohta märkidesse, täheaja kohta ning kuusõlmede kohta.

Viited

  1. H. Eelsalu, 1996. Astronoomialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 200 lk.

Välislingid