Teise keisririigi stiil: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. aprill 2021, kell 12:16

Teise keisririigi stiil (prantsuse keeles style Second Empire või style Napoléon III) oli arhitektuuristiil, mis levis 19. sajandi teisel poolel ning 20. sajandi algusaastatel Lääne- ja Kesk-Euroopas. Kuigi stiil väljendus sellistes suuremates linnades nagu Pariis, Brüssel ja Viin, mõjutas see ka Põhja-Ameerikat, ennekõike Idarannikut.

Stiili juured ulatusid 17. sajandi renessanssi. Kuna stiil arenes oma algupärast edasi, omandas see eelkõige uusbaroksed tunnusjooned, milles tihti kombineeriti mansardkorruseid ja madalaid ruutkupleid. Stiil rakendus eelkõige prantsuse kodanluse ajal vahemikus 1860–1880. Pariisi kesklinna puiesteede äärsed kvartalid olid tihti vastavalt projekteeritud ja ehitatud.

Stiili nimetus viitab Prantsuse teisele keisririigile, mida valitsesid keiser Napoléon III ja keisrinna Eugénie.

Vaata ka

Uusbarokk
Beaux-arts

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Fail:Façade Ouest de l'Opéra Garnier (2014).jpg|228px|pisi|[[Opéra Garnier]]i läänekülg]]
-'''Teise keisririigi stiil''' ([[prantsuse keel]]es '''''style Second Empire''''' või '''''style Napoléon III''''') oli [[arhitektuuristiil]], mis levis 19. sajandi teisel poolel ning 20. sajandi algusaastatel [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Kesk-Euroopa]]s. Kuigi stiil väljendus sellistes suuremates linnades nagu [[Pariis]], [[Viin]] ja [[Brüssel]], mõjutas see ka [[Põhja-Ameerika]]t, ennekõike [[Idarannik (Ameerika Ühendriigid)|Idarannik]]ut.
+'''Teise keisririigi stiil''' ([[prantsuse keel]]es '''''style Second Empire''''' või '''''style Napoléon III''''') oli [[arhitektuuristiil]], mis levis 19. sajandi teisel poolel ning 20. sajandi algusaastatel [[Lääne-Euroopa|Lääne-]] ja [[Kesk-Euroopa]]s. Kuigi stiil väljendus sellistes suuremates linnades nagu [[Pariis]], [[Brüssel]] ja [[Viin]], mõjutas see ka [[Põhja-Ameerika]]t, ennekõike [[Idarannik (Ameerika Ühendriigid)|Idarannik]]ut.
 Stiili juured ulatusid 17. sajandi renessanssi. Kuna stiil arenes oma algupärast edasi, omandas see eelkõige [[Uusbarokk|uusbaroksed]] tunnusjooned, milles tihti kombineeriti [[mansardkorrus]]eid ja madalaid ruutkupleid. Stiil rakendus eelkõige [[prantsuse kodanlus]]e ajal vahemikus [[1860]]–[[1880]]. [[Pariis]]i kesklinna puiesteede äärsed kvartalid olid tihti vastavalt projekteeritud ja ehitatud.