Prantsuse valgustus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{vikinda}}{{toimeta}}{{keeletoimeta}}{{viita}} |
{{vikinda}}{{toimeta}}{{keeletoimeta}}{{viita}} |
||
Prantsuse valgustajad |
Prantsuse valgustajad olid Euroopa valgustusliikumise kõige väljapaistvamad eestvõitlejad, kes uskusid optimistlikult, et uut ühiskonda, mis arvestab inimese vajadusi, on võimalik ehitada mõistuse toel. |
||
Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust. Seega pidid mõistuse ja teaduse arenemine, hariduse ning teadmiste levitamine kindlustama õnneliku elu. |
|||
Valgustusfilosoofia teiseks ideaaliks oli loomulik inimene. Looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja neil on ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada. Kunagi varem polnud filosoofide ideed nii otseselt mõjutanud rahvast ja sotsiaalseid protsesse kui valgustusajal. |
|||
Valgustajate vabameelsed mõtted jõudsid kõikjale. Valgustajate huvide ring oli väga lai ning isiksustena olid nad erakordselt mitmekülgsed: tegutsesid ühtaegu filosoofidena, publitsistidena, ajaloolastena, majanduskriitikutena, teaduse edasiarendajatena; hindasid kõrgelt kirjanduse ja kunsti rolli ühiskonna arengus. Kuulutades vabadust ja võrdsust, uskusid nad samas „valgustatud monarhi“ teooriasse. |
|||
Redaktsioon: 8. aprill 2021, kell 17:42
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Prantsuse valgustajad olid Euroopa valgustusliikumise kõige väljapaistvamad eestvõitlejad, kes uskusid optimistlikult, et uut ühiskonda, mis arvestab inimese vajadusi, on võimalik ehitada mõistuse toel.
Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja vaimupimedust. Seega pidid mõistuse ja teaduse arenemine, hariduse ning teadmiste levitamine kindlustama õnneliku elu.
Valgustusfilosoofia teiseks ideaaliks oli loomulik inimene. Looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja neil on ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada. Kunagi varem polnud filosoofide ideed nii otseselt mõjutanud rahvast ja sotsiaalseid protsesse kui valgustusajal.
Valgustajate vabameelsed mõtted jõudsid kõikjale. Valgustajate huvide ring oli väga lai ning isiksustena olid nad erakordselt mitmekülgsed: tegutsesid ühtaegu filosoofidena, publitsistidena, ajaloolastena, majanduskriitikutena, teaduse edasiarendajatena; hindasid kõrgelt kirjanduse ja kunsti rolli ühiskonna arengus. Kuulutades vabadust ja võrdsust, uskusid nad samas „valgustatud monarhi“ teooriasse.