Chris Evert: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Pooleli}} |
{{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2021}} |
||
{{Tennisist |
{{Tennisist |
||
| mängija = Chris Evert |
| mängija = Chris Evert |
||
114. rida: | 114. rida: | ||
|} |
|} |
||
===Naiste paarismäng: 4 finaali (3 turniirivõitu, 1 teine koht) === |
|||
===Segapaarismäng: 1 finaal (teine koht)=== |
|||
{{JÄRJESTA:Evert, Chris}} |
{{JÄRJESTA:Evert, Chris}} |
||
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tennisistid]] |
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tennisistid]] |
Redaktsioon: 5. aprill 2021, kell 22:25
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Aprill 2021) |
Isikuandmed | |
---|---|
Riik | USA |
Sünniaeg | 21. detsember 1954 |
Sünnikoht | Fort Lauderdale |
Pikkus | 168 cm |
Kaal | 56 kg |
Sportlaskarjäär | |
Profikarjääri algus | 1972 |
Profikarjääri lõpp | 5. september 1989 |
Mängustiil | Paremkäsi (kahe käega tagalöök) |
Auhinnaraha | 8,895,195 $ |
Üksikmäng | |
Tulemused (võit–kaotus) | 1309–146 (90.0%) |
Turniirivõidud | 157 |
Kõrgeim koht edetabelis | 1. (3. november 1975)) |
Suure slämmi turniirid üksikmängus | |
Austraalia | võit (1982, 1984) |
Prantsusmaa | võit (1974, 1975, 1979, 1980, 1983, 1985, 1986) |
Wimbledon | võit (1974, 1976, 1981) |
USA | võit (1975, 1976, 1977, 1978, 1980, 1982) |
Paarismäng | |
Tulemused (võit–kaotus) | 117–39 (75.0%) |
Turniirivõidud | 32 |
Kõrgeim koht edetabelis | No. 13 (12. september 1988) |
Andmeid on viimati muudetud 4. aprill 2021. |
Christine Marie Evert (sündinud 21. detsembril 1954 Fort Lauderdales Florida), aastatel 1979–1987 tuntud kui Chris Evert Lloyd, on Ameerika endine maailma tennisist nr 1. Ta võitis 18 Suure slämmi üksikmängu meistrivõistlust ja kolm paarismängu tiitlit. Ta oli maailmas aasta üksikmängija nr. 1 aastatel 1974, 1975, 1976, 1977, 1978, 1980 ja 1981. Kokkuvõttes võitis Evert 157 üksikmängu meistritiitlit ja 32 paarismängu tiitlit.
Evert jõudis 34 Suure slämmi üksikmängu finaali, rohkem kui ükski teine mängija profitennise ajaloos. Tal on rekord järjestikustest aastatest (13), et võita vähemalt üks Suure slämmi tiitel. Üksikmängus jõudis Evert 56-st mängitud suure slämmi turniirist 52 korral poolfinaali, sealhulgas 34 suure slämmi finaali. Ta mängis esimest korda Suure slämmi turniiril 1971. aastal US Openil ja samal turniiril ka lõppetas oma proffikarjääri 1989. aastal. Evert ei kaotanud kunagi Suure Slämmi üksikmängu turniiri esimeses ega teises voorus ning kaotas kolmandas voorus ainult kaks korda. Suure slämmi naiste üksikmängus võitis Evert Prantsusmaa lahtistel rekordilised seitse meistritiitlit ja USA lahtised meistrivõistlused kuuel korralühisrekordiga (viigis Serena Williamsiga).
Everti üksikmängudes võidetud karjäärirekord 89,97% (1309–146) on Open Era tennise ajaloo kõrgeim, nii meestele kui naistele. Saviväljakutel jääb tema karjääri võiduprotsent üksikmängudes 94,55% (382–22), mis on WTA rekordiks.
Evert töötas naiste tenniseliidu presidendina üheteistkümne kalendriaasta jooksul aastatel 1975–1976 ja 1983–1991. Talle omistati Philippe Chatrieri auhind ja ta võeti kuulsuste saali. Hilisemas elus oli Evert treener ja on nüüd ESPN-i analüütik ning tal on oma tennise- ja tavarõiva bränd.
Suure slämmi turniiride finaalid
Üksikmäng: 34 finaali (18 turniirivõitu, 16 teist kohta)
Evert mängis oma karjääri jooksul kokku 56 suure slämmi arvestuses. Ta tegi rekordeid 54 veerandfinaalist, 52 poolfinaalist ja 34 finaalist. Ta kaotas enne veerandfinaali 2 korda, nii kolmandas voorus, 1983. aasta Wimbledonis, kus kaotas Kathy Jordanile, kui ka 1988. aasta Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel, kus kaotas Arantxa Sánchez Vicario. Tema 299 suure slämmi üksikmängu võitu on Open Era paremuselt 3. kohal.
Koht | Aasta | Turniir | Vastane | Tulemus |
---|---|---|---|---|
2. koht | 1973 | Prantsusmaa | Margaret Court | 7–6(7–5), 6–7(6–8), 4–6 |
2. koht | 1973 | Wimbledon | Billie Jean King | 0–6, 5–7 |
2. koht | 1974 | Austraalia | Evonne Goolagong | 6–7(5–7), 6–4, 0–6 |
Võitja | 1974 | Prantsusmaa | Olga Morozova | 6–1, 6–2 |
Võitja | 1974 | Wimbledon | Olga Morozova | 6–0, 6–4 |
Võitja | 1975 | Prantsusmaa (2) | Martina Navratilova | 2–6, 6–2, 6–1 |
Võitja | 1975 | USA | Evonne Goolagong | 5-7,6-4, 6-2 |
Võitja | 1976 | Wimbledon (2) | Evonne Goolagong | 6–3, 4–6, 8–6 |
Võitja | 1976 | USA (2) | Evonne Goolagong | 6–3, 6–0 |
Võitja | 1977 | USA (3) | Wendy Turnbull | 7–6(7–3), 6–2 |
2. koht | 1978 | Wimbledon | Martina Navratilova | 6–2, 4–6, 5–7 |
Võitja | 1978 | USA (4) | Pam Shriver | 7–5, 6–4 |
Võitja | 1979 | Prantsusmaa (3) | Wendy Turnbull | 6–2, 6–0 |
2. koht | 1979 | Wimbledon | Martina Navratilova | 4–6, 4-6 |
2. koht | 1979 | USA | Tracy Austin | 4–6, 3–6 |
Võitja | 1980 | Prantsusmaa (4) | Virginia Ruzici | 6–0, 6–3 |
2. koht | 1980 | Wimbledon | Evonne Goolagong | 1–6, 6–7(4–7) |
Võitja | 1980 | USA (5) | Hana Mandlíková | 5–7, 6–1, 6–1 |
Võitja | 1981 | Wimbledon (2) | Hana Mandlíková | 6–2, 6–2 |
2. koht | 1981 | Austraalia | Martina Navratilova | 7–6(7–4), 4–6, 5–7 |
2. koht | 1982 | Wimbledon | Martina Navratilova | 1–6, 6–3, 2–6 |
Võitja | 1982 | USA (6) | Hana Mandlíková | 6–3, 6–1 |
Võitja | 1982 | Austraalia | Martina Navratilova | 6–3, 2–6, 6–3 |
Võitja | 1983 | Prantsusmaa (5) | Mima Jaušovec | 6–1, 6–2 |
2. koht | 1983 | USA | Martina Navratilova | 1–6, 3–6 |
2. koht | 1984 | Prantsusmaa | Martina Navratilova | 3–6, 1–6 |
2. koht | 1982 | Wimbledon | Martina Navratilova | 6–7(5–7), 2–6 |
2. koht | 1984 | USA | Martina Navratilova | 6–4, 4–6, 4–6 |
Võitja | 1984 | Austraalia | Helena Suková | 6–7(4–7), 6–1, 6–3 |
Võitja | 1985 | Prantsusmaa (6) | Martina Navratilova | 6–3, 6–7(4–7), 7–5 |
2. koht | 1985 | Wimbledon | Martina Navratilova | 6–4, 3–6, 2–6 |
2. koht | 1986 | Austraalia | Martina Navratilova | 2–6, 6–4, 2–6 |
Võitja | 1986 | Prantsusmaa (7) | Martina Navratilova | 2–6, 6–3, 6–3 |
2. koht | 1986 | Austraalia | Steffi Graf | 1–6, 6–7(3–7) |