Ekvivalent (keemia): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
[[Ekvivalentide seadus]] ütleb, et ained reageerivad üksteisega oma ekvivalentmassiga võrdelistes kogustes.<ref name="EE"/> |
[[Ekvivalentide seadus]] ütleb, et ained reageerivad üksteisega oma ekvivalentmassiga võrdelistes kogustes.<ref name="EE"/> |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Ainehulk]] |
*[[Ainehulk]] |
||
*[[Molaarmass]] |
*[[Molaarmass]] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Keemia]] |
[[Kategooria:Keemia]] |
||
Viimane redaktsioon: 7. märts 2021, kell 15:57
Keemiline ekvivalent ehk ekvivalentmass on liht- või liitaine mass, mis keemilistes rektsioonides on ekvivalentne (samaväärne) ühe grammi (täpsemini 1,00797 g) vesinikuga. Kuna SI-süsteemis on ainehulga ühik mool, pole ekvivalentmassi mõiste järele enam vajadust.[1]
Lihtaine ekvivalent on vastava keemilise elemendi aatommassi ja valentsiarvu suhe. Liitaine keemilise ekvivalendi leidmiseks tuleb aine molekulmass jagada tema molekuli koostisesse kuuluvate positiivsete ioonide arvu ja valentsi korrutisega. Näiteks alumiiniumsulfaadi Al2(SO4)3 ekvivalentmass on 342/(2×3) = 57.
Praktilistes arvutustes oli kasutusel grammekvivalent (lühemalt vaal) või kilogrammekvivalent (kilovaal) – see on aine hulk, mille mass grammides või vastavalt kilogrammides on arvuliselt võrdne aine keemilise ekvivalendiga. Näiteks alumiiniumsulfaadi grammekvivalent on 57 g ja kilogrammekvivalent 57 kg.
Ekvivalentide seadus ütleb, et ained reageerivad üksteisega oma ekvivalentmassiga võrdelistes kogustes.[1]