Espero: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Espero''' oli [[Vene keisririik|Venemaa]] esimene [[esperanto]]ühing, mis loodi [[Peterburi]]s 1. juunil 1891. Ametlikult registreeriti |
'''Espero''' oli [[Vene keisririik|Venemaa]] esimene [[esperanto]]ühing, mis loodi [[Peterburi]]s 1. juunil 1891. Ametlikult registreeriti ühing 24. märtsil 1892.<ref name="künzli63">[[Andreas Künzli]]. [http://www.plansprachen.ch/Esperanto_Russland_bis1917.pdf Eine neue Sprache für Russland und die ganze Welt]Unabhängige Schweizer Interlinguistische Studien 2015, nr 3, lk 63.</ref> |
||
Espero asutajad olid valdavalt saksa nimedega isikud, teiste seas kuulus selle asutajate hulka hiljem ka ise uue tehiskeele loonud [[baltisakslased|baltisakslane]] [[Edgar von Wahl]]. Ühingu loomise järel nimetati esperanto looja [[Ludwik Zamenhof]] selle aupresidendiks. Zamenhof saatis ühingu asutajatele ka tervitus[[telegramm]]i, milles rõõmustas Peterburi esperantistide edu üle.<ref name="künzli63" /> |
Espero asutajad olid valdavalt saksa nimedega isikud, teiste seas kuulus selle asutajate hulka hiljem ka ise uue tehiskeele loonud [[baltisakslased|baltisakslane]] [[Edgar von Wahl]]. Ühingu loomise järel nimetati esperanto looja [[Ludwik Zamenhof]] selle aupresidendiks. Zamenhof saatis ühingu asutajatele ka tervitus[[telegramm]]i, milles rõõmustas Peterburi esperantistide edu üle.<ref name="künzli63" /> |
||
Hiljem avati Espero filiaalid veel |
Hiljem avati Espero filiaalid veel [[Odessa]]s (1894/1897), [[Smolensk]]is ja [[Arhangelsk]]is (1898), [[Habarovsk]]is (1899), [[Vladivostok]]is (1901), [[Melitopol]]is (1903), [[Jalta]]s, [[Riia]]s ja [[Varssavi]]s (1904), [[Moskva]]s, [[Tbilisi]]s ja [[Voronež]]is (1905) ning [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Vilnius]]es (1906).<ref name="künzli64">Künzli, lk 64.</ref> |
||
Ühing tegeles esperanto propageerimisega. Muuhulgas korraldati näiteks kirjandusvõistlusi ja levitati esperantokeelset kirjandust. 1899. aastal toimusid [[Peterburi ülikool]]is esimest korda esperantokursused. 20. sajandi alguses tabas ühingut mõningane mõõnaperiood, pärast |
Ühing tegeles esperanto propageerimisega. Muuhulgas korraldati näiteks kirjandusvõistlusi ja levitati esperantokeelset kirjandust. 1899. aastal toimusid [[Peterburi ülikool]]is esimest korda esperantokursused. 20. sajandi alguses tabas ühingut mõningane mõõnaperiood, pärast seda hakati 1905. aastal välja andma ühingu häälekandjat Ruslanda Esperantisto.<ref name="künzli64" /> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 3. märts 2021, kell 23:06
Espero oli Venemaa esimene esperantoühing, mis loodi Peterburis 1. juunil 1891. Ametlikult registreeriti ühing 24. märtsil 1892.[1]
Espero asutajad olid valdavalt saksa nimedega isikud, teiste seas kuulus selle asutajate hulka hiljem ka ise uue tehiskeele loonud baltisakslane Edgar von Wahl. Ühingu loomise järel nimetati esperanto looja Ludwik Zamenhof selle aupresidendiks. Zamenhof saatis ühingu asutajatele ka tervitustelegrammi, milles rõõmustas Peterburi esperantistide edu üle.[1]
Hiljem avati Espero filiaalid veel Odessas (1894/1897), Smolenskis ja Arhangelskis (1898), Habarovskis (1899), Vladivostokis (1901), Melitopolis (1903), Jaltas, Riias ja Varssavis (1904), Moskvas, Tbilisis ja Voronežis (1905) ning Doni-äärses Rostovis ja Vilniuses (1906).[2]
Ühing tegeles esperanto propageerimisega. Muuhulgas korraldati näiteks kirjandusvõistlusi ja levitati esperantokeelset kirjandust. 1899. aastal toimusid Peterburi ülikoolis esimest korda esperantokursused. 20. sajandi alguses tabas ühingut mõningane mõõnaperiood, pärast seda hakati 1905. aastal välja andma ühingu häälekandjat Ruslanda Esperantisto.[2]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Andreas Künzli. Eine neue Sprache für Russland und die ganze WeltUnabhängige Schweizer Interlinguistische Studien 2015, nr 3, lk 63.
- ↑ 2,0 2,1 Künzli, lk 64.