Erinevus lehekülje "Ksüleem" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 102 baiti ,  9 kuu eest
resümee puudub
P (viskoosus > viskoossus)
 
== Hageni-Poiseuille’ seadus ==
Hageni-{{vaata|Poiseuille’ seadus kirjeldab vee liikumist kapillaarides<ref name=":5" />:}}
Hageni-Poiseuille’ seadus kirjeldab vee liikumist kapillaarides:<ref name=":5" />
 
:<math>J_v=\frac{\Delta Pp\pi r^4}{8\eta l},</math>
 
kus <math>J_v</math> on vedeliku ruumkiirus (m<mathsup>m^3 \times s^{-1}</mathsup>/s), <math>r</math> – kapillaari raadius (<math>m</math>), <math>\Delta Pp</math> – hüdrostaatilise rohurõhu erinevus kapillaari otste vahel (<math>Pa</math>), <math>\eta</math> – vedeliku [[dünaamiline viskoossus]] (<math>Pa \times ·s</math>), <math>l</math> – kapillaari pikkus (<math>m</math>).
 
Tulenevalt sellest füüsikaseadusest põhjustavad väikesed erinevused juhtelementide läbimõõdus suuri erinevusi nende juhtivuses.<ref name=":6">{{Cite journal|last1=Cruiziat|first1=Pierre|title=Hydraulic architecture of trees: main concepts and results|journal=Annals of forest science|volume=59|issue=7|pages=723–752|date=2002|last2=Cochard|first2=Hervé|last3=Améglio|first3=Thierry}}</ref><ref name=":4" />. Sellest tulenevalt on rõngassoonelised puuliigid võimelised palju kiiremini (15–45 <math>m \times /h^{-1}</math>) vett juhtima kui hajussoonelised puud (1-61–6 <math>m \times /h^{-1}</math>) ja paljasseemnetaimed (kuni 2 <math>m \times /h^{-1}</math>; ).<ref>{{Cite book|last1=Fitter|first1=Alastair H.|date=2012|title=Environmental physiology of plants|publisher=Academic press|last2=Hay|first2=Robert KM}}</ref>).
 
== Vedeliku viskoossus ==

Navigeerimismenüü