Säsi: erinevus redaktsioonide vahel
Neptuunium (arutelu | kaastöö) |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Säsi on puutüve keskosas asetsev kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas [[pung|pungaga]], säsi ja [[aastarõngad]] selle lähemas ümbruses, nn juveniilses puukoes, on madala kvaliteediga.<ref name="Anatomy of Wood">{{Netiviide|autor=magintern|url=http://woodcarvingillustrated.com/blog/2017/09/18/anatomy-of-wood/|pealkiri=Anatomy of Wood|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.01.2021}}</ref> Säsi rakud on suured ning õhukesekestalised, millesse taim võib ladestada oma varuaineid. Säsi ja selle ümbrune ala omab suuremat tõenäosust murduda kui teised puidu piirkonnad ja seetõttu puidu saagimisel tuleks välja jätta need osad, et saematerjalil oleks stabiilne struktuur. Puidu kuivamisel tõmbuvad säsi ja selle ümbrune ala kõige rohkem kokku. Säsikiirte rakud purunevad sisepingete tõttu |
Säsi on puutüve keskosas asetsev kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas [[pung|pungaga]], säsi ja [[aastarõngad]] selle lähemas ümbruses, nn juveniilses puukoes, on madala kvaliteediga.<ref name="Anatomy of Wood">{{Netiviide|autor=magintern|url=http://woodcarvingillustrated.com/blog/2017/09/18/anatomy-of-wood/|pealkiri=Anatomy of Wood|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.01.2021}}</ref> Säsi rakud on suured ning õhukesekestalised, millesse taim võib ladestada oma varuaineid. Säsi ja selle ümbrune ala omab suuremat tõenäosust murduda kui teised puidu piirkonnad ja seetõttu puidu saagimisel tuleks välja jätta need osad, et saematerjalil oleks stabiilne struktuur. Puidu kuivamisel tõmbuvad säsi ja selle ümbrune ala kõige rohkem kokku. Säsikiirte rakud purunevad sisepingete tõttu, mille tulemusena tekivad praod.<ref name="RMK">{{Netiviide|autor=Parro, Kristi|url=https://www.rmk.emetsa-majandamine/loodusblogi/puit-on-tuleviku-materjal-millest-oigel-kasutamisel-saab-valmistada-vastupidavaid-tooteide/|pealkiri=Puit on tuleviku materjal, millest õigel kasutamisel saab valmistada vastupidavaid tooteid|väljaanne=RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS|aeg=29.01.2019|vaadatud=30.01.2021}}</ref> |
||
Puudel esinevad säsirikked on näiteks kaksiksäsi ja säsilõhed, mis mõjutab puidu kvaliteeti. [[Fail:Taxus wood.jpg|pisi|Tume täpp keskel on säsi]] |
Puudel esinevad säsirikked on näiteks kaksiksäsi ja säsilõhed, mis mõjutab puidu kvaliteeti. [[Fail:Taxus wood.jpg|pisi|Tume täpp keskel on säsi]] |
||
Redaktsioon: 30. jaanuar 2021, kell 23:52
Säsi on puutüve keskosas asetsev kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga, säsi ja aastarõngad selle lähemas ümbruses, nn juveniilses puukoes, on madala kvaliteediga.[1] Säsi rakud on suured ning õhukesekestalised, millesse taim võib ladestada oma varuaineid. Säsi ja selle ümbrune ala omab suuremat tõenäosust murduda kui teised puidu piirkonnad ja seetõttu puidu saagimisel tuleks välja jätta need osad, et saematerjalil oleks stabiilne struktuur. Puidu kuivamisel tõmbuvad säsi ja selle ümbrune ala kõige rohkem kokku. Säsikiirte rakud purunevad sisepingete tõttu, mille tulemusena tekivad praod.[2]
Puudel esinevad säsirikked on näiteks kaksiksäsi ja säsilõhed, mis mõjutab puidu kvaliteeti.
Ehitus
Säsi ehitus ja keemiline koostis varieerub erinevate liikide vahel ja tegurite tõttu.[3] Puidutaimedes on säsiosa väike (umbes 1 mm).[3]
- Kujult võib säsi olla ümar, kolmnurkne, nelinurkne jne.[3]
- Säsi võib ümbritseda seda kaitsev rakukiht.[3]
- Säsis võib leiduda erinevaid aineid ja erinevas koguses, näiteks kummi]], parkaineid (näiteks tanniin, mida võib leiduda männilistes). [3]
Kasutamine
Korkkiiver
Aeschynomene aspera taime säsi kasutatakse korkkiivrite valmistamisel.[4] Korkkiivreid kasutati varasemalt militaar- ja politseijõudude poolt Briti kolooniates.[4] Korkkiivrite eelis on nende kergus ja odavus valmistamisel. [4]
Valgusti
Lugatahiga küünal on teatud tüüpi küünal, mis on valmistatud Juncaceae taimede säsist. [5] Neid küünlaid kasutati 17-20. sajandi kestel kodude valgustamiseks, lühikest aega kasutati seda ka Teise maailmasõja ajal.[5]
Kellade puhastamine
Säsipuitu kasutatakse tööriistana kellade valmistamisel, et puhastada kella detaile. Tänu säsi heale omadusele endasse õli imada, saab puhastada ära hoida kella mehhanismi saastumist.[6]
Viited
- ↑ magintern. "Anatomy of Wood". Vaadatud 29.01.2021.
- ↑ Parro, Kristi (29.01.2019). "Puit on tuleviku materjal, millest õigel kasutamisel saab valmistada vastupidavaid tooteid". RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS. Vaadatud 30.01.2021.
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|url=väärtust (juhend) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Crivellaro; Alan (2004). "WOOD, BARK AND PITH STRUCTURE IN TREES AND SHRUBS OF CYPRUS: ANATOMICAL DESCRIPTIONS AND ECOLOGICAL INTERPRETATIONS" (PDF). Vaadatud 29.01.2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 Suciu, Peter (17.09.2012). "Pith vs. Cork – Not One and the Same". Vaadatud 30.01.2021.
- ↑ 5,0 5,1 "Rushlight: How the Country Poor Lit Their Homes (1904)". Vaadatud 29.01.2021.
- ↑ Parish Stelle, J. (2017). "The American Watchmaker and Jeweler: A Full and Comprehensive Exposition of all the Latest and most Approved Secrets of the Trade Embracing Watch and Clock Cleaning and Repairing, Tempering in all its Grades, Making Tools, Compounding Metals, Soldering, Plating, Etc". Vaadatud 29.01.2021.