Helihark: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. jaanuar 2021, kell 09:41

Helihark ehk kammertoon on u-kujuline metall hark, mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks.

Helihark tekitab heli võnkuma lüües, näiteks koputades sellega vastu mõnd objekti või pinda. Helikõrgus, mida helihark tekitab sõltub tema u – kujuliselt asetsevate harude pikkusest. Kõige levinum on 1. oktaavi a – ehk LA noodi helihark, mis asub helisagedusel 440 Hz.

Helihargi leiutas aastal 1711 Inglise muusik John Shore, kes tegutses trompetisti ning lautomängijana õukondades ning spetsiaalselt talle kirjutasid teoseid nii Händel kui ka Purcell. Tol ajal (1750–1820) oli peamiseks a – noodi helisageduseks 423.5 Hz.

Põhjus, miks helihark on u-kujuline, on selles, et resoneerides tekitab see väga puhast tooni, milles suurem osa võnkumisest kulub põhihelile ning vaid väike osa ülemhelidele. Selle omakorda põhjustab esimese ülemheli ligi 2.5 oktaaviline kaugus põhihelist (võrdluseks: keelpillide keeltel asub esimene ülemheli ligi 1 oktaavi kaugusel põhihelist). Tänu helihargi puhtale toonile on seda väga hea kasutada teiste instrumentide häälestamiseks või koorile häälte andmiseks.

Kõige sagedamini on helihark kasutusel muusikas, kuid samuti kasutatakse seda ka tehnika valdkonnas, nt. kellade sees ning ka meditsiinis.

Stimmgabel90degree

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}
-'''Helihark''' ehk '''kammertoon''' on u-kujuline [[metall]][[hark]], mida kõige sagedamini kasutatakse [[muusika]]s noodikõrguste määramiseks.[[File:Tuning fork on resonator.jpg|thumb|Helihark resonaatoril]] Helihark tekitab heli võnkuma lüües, näiteks koputades sellega vastu mõnd objekti või pinda. [[Helikõrgus]], mida helihark tekitab sõltub tema u – kujuliselt asetsevate harude pikkusest. Kõige sagedamini resoneerib helihark 1. oktaavi a – ehk LA noodil, mis asub [[helisagedus]]el 440 [[Herts|Hz]] .
+'''Helihark''' ehk '''kammertoon''' on u-kujuline [[metall]][[hark]], mida kõige sagedamini kasutatakse [[muusika]]s noodikõrguste määramiseks.[[File:Tuning fork on resonator.jpg|thumb|Helihark resonaatoril]] Helihark tekitab heli võnkuma lüües, näiteks koputades sellega vastu mõnd objekti või pinda. [[Helikõrgus]], mida helihark tekitab sõltub tema u – kujuliselt asetsevate harude pikkusest. Kõige levinum on 1. oktaavi a – ehk LA noodi helihark, mis asub [[helisagedus]]el 440 [[Herts|Hz]].
 Helihargi leiutas aastal 1711 Inglise muusik [[John Shore]], kes tegutses trompetisti ning lautomängijana õukondades ning spetsiaalselt talle kirjutasid teoseid nii [[Händel]] kui ka [[Purcell]]. Tol ajal (1750–1820) oli peamiseks a – noodi helisageduseks 423.5 Hz.