Helihark

Allikas: Vikipeedia

Helihark ehk kammertoon on u-kujuline metallhark, mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks.

Tuning fork on resonator

Helihark tekitab heli võnkuma pandult (lüües seda vastu mõnd objekti või pinda). Helikõrgus, mida helihark tekitab sõltub tema u – kujuliselt asetsevate harude pikkusest. Kõige sagedamini resoneerib helihark 1. oktaavi a – ehk LA noodil, mis asub helisagedusel 440 Hz.

Helihargi leiutas aastal 1711 Inglise muusik John Shore, kes tegutses trompetisti ning lautomängijana õukondades ning spetsiaalselt talle olid kirjutanud teoseid nii Händel kui ka Purcell. Tol ajal (1750–1820) oli peamiseks a – noodi helisageduseks 423.5 Hz.

Põhjus, miks helihark on u-kujuline, on selles, et resoneerides tekitab see väga puhast tooni, milles suurem osa võnkumisest kulub põhihelile ning vaid väike osa ülemhelidele. Selle omakorda põhjustab esimese ülemheli ligi 2.5 oktaaviline kaugus põhihelist (võrdluseks: keelpillide keeltel asub esimene ülemheli ligi 1 oktaavi kaugusel põhihelist). Tänu helihargi puhtale toonile on seda väga hea kasutada teiste instrumentide häälestamiseks või koorile häälte andmiseks.

Kõige sagedamini on helihark kasutusel muusikas, kuid samuti kasutatakse seda ka tehnika valdkonnas, nt. kellade sees ning ka meditsiinis.

Stimmgabel90degree