Blobism: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Uurisin teistest allikatest veidi infot juurde ja täiendasin artiklit (nt kui paari ehitise juure oli lisatud ka arhitekt, siis otsisin selle välja ka ülejäänutele); stiil tundus minu jaoks olevat kohati mitteneutraalne (nt sõnad veider, piinlikult, väljapunnitav jms), niisiis parandasin seda, esines ka üksikuid grammatikaapsakaid. |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009 |
{{lisaviiteid}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}} |
||
⚫ | '''Blobism''' ([[inglise keel|inglise keeles]] ''blob-architecture'' või ''blobitecture;'' tuleneb sõnast ''blob'', mis tähendab plekki või tilka) on [[20. sajand]]i lõpul tekkinud [[arhitektuuristiil]], mida üldjuhul iseloomustavad orgaanilised, kumera välise kujuga vormikad hooned, millega üritatakse jäljendada [[amööb]]i kuju ja liikumist. Seda peetakse üsna tavatuks taotluseks. |
||
⚫ | |||
⚫ | '''Blobism''' ( |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
Blobismi peetakse ka väga vastandlikuks stiiliks – kui osa selles stiilis ehitatud hoonetest on lopergused, siis osa võivad olla geomeetriliselt korrapärased. Blobism on väga levinud ka tööstusdisainis, olles [[Volkswagen Beetle|VW Beetle'i]] ja [[Macintosh|Maci]] kuvarite koondnimetus. |
|||
⚫ | |||
Tuntumad blobistlikud ehitised on: |
|||
Blobism on tegelikult ka väga vastandlik stiil, sest kui osad hooned on väga loperdavad, siis teised võivad olla geomeetriliselt piinlikult korrapärased. Blobism on väga levinud ka tööstusdisainis, olles [[Volkswagen Beetle|VW Beetle]] ja [[Macintosh|Maci]] kuvarite koondnimetus. Tuntumad blobistlikud ehitised on [[Frank Gehry]] [[Bilbao Guggenheimi muuseum]], [[Allianz Arena]] [[München]]is (mis on ülikorrapärane hoone), [[Selfridges]]i kaubamaja [[Birmingham]]is (mille projekteeris arhitektuuribüroo [[Future Systems]]) ja [[Disney Hall]] [[New York|New Yorgis]] (arhitekt Frank Gehry). |
|||
* [[Bilbao Guggenheimi muuseum]] (arhitekt [[Frank Gehry|Frank Gerhy]]); |
|||
* [[Allianz Arena]] [[München]]is (arhitektid Jacques Herzog ja Pierre de Meuron)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.caparol.ee/referentsobjektid/sportvaba-aeg/allianz-arena-muenchen-esmaklassiline-staadion|pealkiri=Allianz Arena avaldab muljet ka oma suurepäraselt kujundatud siseruumidega|väljaanne=Caparoli koduleht|aeg=|vaadatud=22.01.2020}}</ref>; |
|||
* [[Selfridges]]i kaubamaja [[Birmingham]]is (arhitektuuribüroo [[Future Systems]]); |
|||
* [[Disney Hall]] [[New York|New Yorgis]] (arhitekt Frank Gehry). |
|||
== Pilte == |
== Pilte == |
Redaktsioon: 22. jaanuar 2021, kell 18:22
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
Blobism (inglise keeles blob-architecture või blobitecture; tuleneb sõnast blob, mis tähendab plekki või tilka) on 20. sajandi lõpul tekkinud arhitektuuristiil, mida üldjuhul iseloomustavad orgaanilised, kumera välise kujuga vormikad hooned, millega üritatakse jäljendada amööbi kuju ja liikumist. Seda peetakse üsna tavatuks taotluseks.
Blobism hakkas levima 1990. aastate keskpaigas, kuid mõiste defineeriti esimest korda alles 2002. aastal. Sageli kasutatakse seda ka lihtsalt mõnd muud stiili esindava ülivormika hoone kohta.
Blobismi juures on suur roll arvutitehnoloogial, kuna ilma selleta on taoliste majade projekteerimine peaaegu võimatu.
Blobismi peetakse ka väga vastandlikuks stiiliks – kui osa selles stiilis ehitatud hoonetest on lopergused, siis osa võivad olla geomeetriliselt korrapärased. Blobism on väga levinud ka tööstusdisainis, olles VW Beetle'i ja Maci kuvarite koondnimetus.
Tuntumad blobistlikud ehitised on:
- Bilbao Guggenheimi muuseum (arhitekt Frank Gerhy);
- Allianz Arena Münchenis (arhitektid Jacques Herzog ja Pierre de Meuron)[1];
- Selfridgesi kaubamaja Birminghamis (arhitektuuribüroo Future Systems);
- Disney Hall New Yorgis (arhitekt Frank Gehry).
Pilte
-
Sage Gateshead interjöör
- ↑ "Allianz Arena avaldab muljet ka oma suurepäraselt kujundatud siseruumidega". Caparoli koduleht. Vaadatud 22.01.2020.