Feliks Reimann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. detsember 2020, kell 23:13

Felix-Voldemar Reimann (18/30. märts 1901 Tallinn – 23. märts 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (reamees, 1919), VR II/3.

21. veebruaril 1920 autasustati teda II liigi 3. järgu Vabadusristiga ("hinnates vahvust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 26/27 mail 1919 a. Toropschina külas").

Ta osales Vabadussõjas alates 1. aprillist 1919 5. jalaväepolgu koosseisus, vabastati teenistusest juunis 1920. Aprillist kuni augustini 1921 üleajateenija 5. jalaväepolgus ja Sakala partisanide üksikus pataljonis. Detsembrist 1923 teenis ta 2. jalaväerügemendis, kust lahkus omavoliliselt, aprillis 1924 mõistis rügemendi kohus ta viieks nädalaks aresti, mais 1924 vabastati teenistusest. Seejärel oli maaler Tallinnas.

Ta oli kodutu ning hukkus koos veel üheksa kodutu ja prostituudiga küüni põlengul^[1].

21. aprillil 1932 suri kordnik Kustas Kuuskmann, keda Reimann oli noaga löönud^[2].

Viited

↑ Kümne inimese tulesurm. Rahvaleht, 26. märts 1932, nr. 37, lk. 4.
↑ Linnaöömaja korravalvur suri. Rahvaleht, 23. aprill 1932, nr. 48, lk. 1.

Välislingid

Ohvitseride andmekogu

[1] Kümne inimese tulesurm. Rahvaleht, 26. märts 1932, nr. 37, lk. 4.

[2] Linnaöömaja korravalvur suri. Rahvaleht, 23. aprill 1932, nr. 48, lk. 1.

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Felix-Voldemar Reimann''' [[VR II/3]] (18/[[30. märts]] [[1901]] [[Tallinn]] – [[23. märts]] [[1932]] Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (reamees, 1919).
+'''Felix-Voldemar Reimann''' (18/[[30. märts]] [[1901]] [[Tallinn]] – [[23. märts]] [[1932]] Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (reamees, 1919), [[VR II/3]].
 . veebruaril 1920 autasustati teda II liigi 3. järgu Vabadusristiga ("hinnates vahvust, mis Teie ülesnäitanud luurekäigul 26/27 mail 1919 a. Toropschina külas").
-Ta osales Vabadussõjas alates 1. aprillist 1919 5. jalaväepolgu koosseisus, vabastati teenistusest juunis 1920. Aprillist kuni augustini 1921 üleajateenija 5. jalaväepolgus ja Sakala partisanide üksikus pataljonis. Detsembrist 1923 teenis ta 2. jalaväerügemendis, kust lahkus omavoliliselt, aprillis 1924 mõistis rügemendi kohus ta viieks nädalaks aresti, mais 1924 vabastati teenistusest. Seejärel maaler Tallinnas. Ta oli kodutu ja hukkus koos üheksa teise kodutu ja prostituudiga küüni põlengul<ref>Kümne inimese tulesurm. Rahvaleht, 26. märts 1932, nr. 37, lk. 4.</ref>.
+Ta osales Vabadussõjas alates 1. aprillist 1919 5. jalaväepolgu koosseisus, vabastati teenistusest juunis 1920. Aprillist kuni augustini 1921 üleajateenija 5. jalaväepolgus ja Sakala partisanide üksikus pataljonis. Detsembrist 1923 teenis ta 2. jalaväerügemendis, kust lahkus omavoliliselt, aprillis 1924 mõistis rügemendi kohus ta viieks nädalaks aresti, mais 1924 vabastati teenistusest. Seejärel oli maaler Tallinnas.
+Ta oli kodutu ning hukkus koos veel üheksa kodutu ja prostituudiga küüni põlengul<ref>Kümne inimese tulesurm. Rahvaleht, 26. märts 1932, nr. 37, lk. 4.</ref>.
 . aprillil 1932 suri kordnik Kustas Kuuskmann, keda Reimann oli noaga löönud<ref>Linnaöömaja korravalvur suri. Rahvaleht, 23. aprill 1932, nr. 48, lk. 1.</ref>.