Kriitiline punkt: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:phase-diag2.svg|pisi|330px|Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'')]] |
|||
{{lisa materjali}} |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | '''Kriitiline punkt''' on [[Füüsikaline keemia|füüsikalises keemias]] ja [[termodünaamika]]s [[agregaatolek|aine olekuga]] seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud [[temperatuur]]i ja [[rõhk|rõhu]] väärtused, mille juures lakkab [[faas (füüsikaline keemia)|faaside]] erinevus. Kahefaasilises süsteemis on siis mõlema faasi kõigil parameetritel ühesugused väärtused: kriitiline temperatuur, kriitiline rõhk, kriitiline tihedus (molaarmaht). |
||
Kriitilisest punktist kõrgemal algab ülekriitiline piirkond, kus [[vedelik]] ja selle [[gaas|aur]] on eraldamatud ning on kadunud erinevus vedela ja gaasilise oleku vahel. Selles olekus ainet nimetatakse [[ülekriitiline fluidum|ülekriitiliseks fluidumiks]]. |
|||
Tuntuim on kriitilist olekut väljendav punkt ühekomponendilises süsteemis vefelik–gaas. Aine [[faasidiagramm]]il asetseb kriitiline punkt faasidevahelise kõvera lõpp-punktis, kus aine termodünaamilises tasakaalus olevad faasid muutuvad omadustelt ühesugusteks. |
|||
| ⚫ | |||
Kriitilisest väärtusest kõrgemal temperatuuril ei ole võimalik gaasi ([[aur]]u) vedelikuks [[kondensatsioon |kondenseerida]], ükskõik kui palju rõhku suurendada. Selles olekus ainet nimetatakse ka [[ülekriitiline fluidum |ülekriitiliseks vooliseks]]. Molekulaarsel tasandil saab niisuguse voolise käitumist kirjeldada sellega, et rõhu suurendamisel kriitilise punktini väheneb gaasi molekulide omavaheline kaugus sedavõrd, et see ei erine enam vedeliku molekulide vahekaugusest. |
|||
Ainesegude ja [[lahus]]te korral lisanduvad tasakaalupunktile vedelik–gaas ka samas [[agregaatolek]]us aine eri faasid. Seetõttu võib kriitilisi punkte olla mitu ja segusid (lahuseid) iseloomustatakse täiendavalt komponentide kriitilise kontsentratsiooniga. |
|||
| ⚫ | |||
* [[Faasisiire]] |
* [[Faasisiire]] |
||
* [[Ülekriitiline süsinikdioksiid]] |
* [[Ülekriitiline süsinikdioksiid]] |
||
[[Kategooria:Termodünaamika]] |
[[Kategooria:Termodünaamika]] |
||
Redaktsioon: 9. november 2020, kell 11:02
Kriitiline punkt on füüsikalises keemias ja termodünaamikas aine olekuga seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud temperatuuri ja rõhu väärtused, mille juures lakkab faaside erinevus. Kahefaasilises süsteemis on siis mõlema faasi kõigil parameetritel ühesugused väärtused: kriitiline temperatuur, kriitiline rõhk, kriitiline tihedus (molaarmaht).
Tuntuim on kriitilist olekut väljendav punkt ühekomponendilises süsteemis vefelik–gaas. Aine faasidiagrammil asetseb kriitiline punkt faasidevahelise kõvera lõpp-punktis, kus aine termodünaamilises tasakaalus olevad faasid muutuvad omadustelt ühesugusteks.
Kriitilisest väärtusest kõrgemal temperatuuril ei ole võimalik gaasi (auru) vedelikuks kondenseerida, ükskõik kui palju rõhku suurendada. Selles olekus ainet nimetatakse ka ülekriitiliseks vooliseks. Molekulaarsel tasandil saab niisuguse voolise käitumist kirjeldada sellega, et rõhu suurendamisel kriitilise punktini väheneb gaasi molekulide omavaheline kaugus sedavõrd, et see ei erine enam vedeliku molekulide vahekaugusest.
Ainesegude ja lahuste korral lisanduvad tasakaalupunktile vedelik–gaas ka samas agregaatolekus aine eri faasid. Seetõttu võib kriitilisi punkte olla mitu ja segusid (lahuseid) iseloomustatakse täiendavalt komponentide kriitilise kontsentratsiooniga.