Erinevus lehekülje "Kriitiline punkt" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
P (Robot: muudetud 33 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
 
[[Pilt:phase-diag2.svg|pisi|330px|Rõhu–temperatuuri faasidiagrammil algab vedela ja gaasilise faasi piiri kujutav kõver kolmikpunktist (''triple point'') ja lõpeb kriitilises punktis (''critical point'')]]
{{lisa materjali}}
'''Kriitiline punkt''' on [[Füüsikaline keemia|füüsikalises keemias]], [[termodünaamika]]s ja [[tahkiseteooria]]s [[agregaatolek|aine olekuga]] seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud [[temperatuur]]i ja [[rõhk|rõhu]] väärtused, mille juures lakkab olemast faaside erinevus.
 
'''Kriitiline punkt''' on [[Füüsikaline keemia|füüsikalises keemias]], [[termodünaamika]]s ja [[tahkiseteooriatermodünaamika]]s [[agregaatolek|aine olekuga]] seotud mõiste, mis määrab ainele iseloomulikud [[temperatuur]]i ja [[rõhk|rõhu]] väärtused, mille juures lakkab olemast[[faas (füüsikaline keemia)|faaside]] erinevus. Kahefaasilises süsteemis on siis mõlema faasi kõigil parameetritel ühesugused väärtused: kriitiline temperatuur, kriitiline rõhk, kriitiline tihedus (molaarmaht).
Kriitilisest punktist kõrgemal algab ülekriitiline piirkond, kus [[vedelik]] ja selle [[gaas|aur]] on eraldamatud ning on kadunud erinevus vedela ja gaasilise oleku vahel. Selles olekus ainet nimetatakse [[ülekriitiline fluidum|ülekriitiliseks fluidumiks]].
 
Tuntuim on kriitilist olekut väljendav punkt ühekomponendilises süsteemis vefelik–gaas. Aine [[faasidiagramm]]il asetseb kriitiline punkt faasidevahelise kõvera lõpp-punktis, kus aine termodünaamilises tasakaalus olevad faasid muutuvad omadustelt ühesugusteks.
==Vaata ka==
 
Kriitilisest väärtusest kõrgemal temperatuuril ei ole võimalik gaasi ([[aur]]u) vedelikuks [[kondensatsioon |kondenseerida]], ükskõik kui palju rõhku suurendada. Selles olekus ainet nimetatakse ka [[ülekriitiline fluidum |ülekriitiliseks vooliseks]]. Molekulaarsel tasandil saab niisuguse voolise käitumist kirjeldada sellega, et rõhu suurendamisel kriitilise punktini väheneb gaasi molekulide omavaheline kaugus sedavõrd, et see ei erine enam vedeliku molekulide vahekaugusest.
 
Ainesegude ja [[lahus]]te korral lisanduvad tasakaalupunktile vedelik–gaas ka samas [[agregaatolek]]us aine eri faasid. Seetõttu võib kriitilisi punkte olla mitu ja segusid (lahuseid) iseloomustatakse täiendavalt komponentide kriitilise kontsentratsiooniga.
 
==Vaata ka==
* [[Faasisiire]]
* [[Ülekriitiline süsinikdioksiid]]
 
 
[[Kategooria:Termodünaamika]]

Navigeerimismenüü