Isotermiline protsess: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Kasutatud de : Isotherme Zustandsänderung |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Ideal gas isotherms.png|pisi|Ideaalse gaasi eri temperatuuridele vastavad isotermid ''pV''-diagrammil]] |
|||
{{lisa materjali}} |
|||
[[Pilt:Isothermal process.svg|pisi|Värviline ala iseloomustab sellel isotermil tehtavat tööd]] |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
:<math>T = \text{const.} \quad \Leftrightarrow \quad T_1 = T_2</math>. |
|||
Siin tähistavad <math>T_1</math> ja <math>T_2</math> protsessi alg- ja lõpptemperatuuri. |
|||
, Protsessi muutuvad [[füüsikaline suurus |suurused]] on aine maht ([[ruumala]]) ja [[rõhk]]. |
|||
* [[Boyle'i-Mariotte'i seadus]] |
|||
* [[Gay-Lussaci seadus]] |
|||
* [[Isobaariline protsess]] |
|||
* [[Isohooriline protsess]] |
|||
[[Ideaalse gaasi olekuvõrrand]]ist |
|||
:<math>pV = nRT = \text{const} \quad \Leftrightarrow \quad p \sim \frac{1}{V}</math> |
|||
tuleneb, et muutumatu temperatuuri <math>T</math> korral on mahumuutus ja rõhumuutus omavahel [[pöördvõrdelisus |pöördvõrdelises]] seoses: |
|||
:<math>\frac{V_1}{V_2} = \frac{p_2}{p_1}</math>. |
|||
Isotermilises protsessis gaasi kokkusurumisel või paisumisel tehtav [[töö (füüsika)|töö]] |
|||
:<math> W = n \, R \, T_1\ln\left(\frac{V_1}{V_2}\right) = n \, R \, T_1 \ln\left(\frac{p_2}{p_1}\right)</math>, |
|||
kus <math>n</math> on ainehulk ([[mool]]ides) ja <math>R</math> on [[universaalne gaasikonstant]]. |
|||
Isotermiline protsess on näiteks homogeense vedeliku [[keemine]].<ref name="Tehnikaleksikon"/> |
|||
⚫ | |||
{{Viited|allikad= |
|||
<ref name="Tehnikaleksikon">1981. [[Tehnikaleksikon]]. Tallinn, Valgus. 656 lk</ref> |
|||
}} |
|||
[[Kategooria:Termodünaamika]] |
[[Kategooria:Termodünaamika]] |
Redaktsioon: 26. oktoober 2020, kell 09:47
Isotermiline protsess on termodünaamiline protsess, mis toimub jääval temperatuuril:
- .
Siin tähistavad ja protsessi alg- ja lõpptemperatuuri.
, Protsessi muutuvad suurused on aine maht (ruumala) ja rõhk.
Ideaalse gaasi olekuvõrrandist
tuleneb, et muutumatu temperatuuri korral on mahumuutus ja rõhumuutus omavahel pöördvõrdelises seoses:
- .
Isotermilises protsessis gaasi kokkusurumisel või paisumisel tehtav töö
- ,
kus on ainehulk (moolides) ja on universaalne gaasikonstant.
Isotermiline protsess on näiteks homogeense vedeliku keemine.[1]
Viited
- ↑ 1981. Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus. 656 lk