Gustav Adolf Strömfelt: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: välislink parandatud |
P HC: lisatud Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud |
||
37. rida: | 37. rida: | ||
[[Kategooria:Sündinud 1640]] |
[[Kategooria:Sündinud 1640]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1717]] |
[[Kategooria:Surnud 1717]] |
||
[[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]] |
Redaktsioon: 2. september 2020, kell 19:27
Gustav Adolf Strömfelt (1640 – 6. aprill 1717) oli Rootsi riigitegelane.
Põhjasõja ajal oli ta Liivimaa majandusasehaldur ja ka Liivimaa Eesti ala asehaldur.
Ta oli Strömhulti, Luunja ja Paasvere mõisnik.
Perekond
Tema vanemad olid Tartumaa Palamuse kihelkonna Luua ja Võnnu kihelkonna Rasina mõisaomanik, 24. juulil 1632 Rootsi aadlitiitli (nr 224)[1] saanud Gustav II Adolfi kuninglik troman ja sekretär, hilisem riigisekretär ja Taani resident Johan Haraldsson Fegræus Strömfelt (1587–1644) ja Christina Törnsköld.[2]
Ta oli esmalt abielus Christina Elisabeth Taubega (surnud 1697)[3], kes oli Luunja mõisniku, Tartu komandandi, Maidla vabahärra Otto Reinhold Taube (1627–1689) ja Margareta Oxe tütar. Abielust sündisid:
- Otto Reinhold Strömfelt (1679–1746), Tartu ülikoolis 7. aastat õppinud Rootsi diplomaat, Tartu maakohtu erakorraline assessor, Luunja, Mooste jt mõisa omanik, Liivimaa õuekohtu assessor, Rootsi vabahärra (nr 173)[4], kes koos krahv Lillienstedtiga oli 16. veebruarist 1721 Uusikaupunki rahuläbirääkimiste saadik, Svea õuekohtu president (1736–1743), Turu õuekohtu president (1743–1746)[5]
- Johan Jakob Strömfelt (surnud 1737), major, vene asehaldur Tartus
- Brita Charlotta Strömfelt (1691–1751), 1720. aastast major Vilhelm Mauritz Pauli abikaasa.
- Eufrosyne Catharina Strömfelt (1693–1764/70), Rasina mõisa pärijanna, 1723. aastast major Gustaf Johan Silfverhielmi (surnud 1730) ja hiljem 1737. aastast Elistvere mõisniku, Liivimaa maanõuniku (1742) ja ülemkirikueestseisja Otto Reinhold von Stackelbergi (1681–1760) abikaasa.[6]
13. mail 1700 abiellus ta Stockholmis Brita Tungeliga, kes oli kuninganna Kristiina isikliku salanõuniku (1651) ja õukonnakantsleri Nils Nilsson Tungeli (1592–1665) ja Brita Catharina Carlsdotter Kuuti (või Rosenstielke, Rosenbielke) tütar.
13. märtsil 1865 sai kammerhärra Claes Fredrik Strömfelt (1818– [7]; барон Штремфельт) parunitiitli kinnituse ka Venemaa Keisririigis.
Viited
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754., lk. 312
- ↑ http://www.adelsvapen.com/genealogi/Strömfelt_nr_224
- ↑ David Kellner: Klag- und Trost-Gedicht, Welches Über den gar sehligen Abscheid aus dieser Zeitlichkeit Der ... Frau Baronin ... Christina Elisabeth Taube, Des ... Hn. Gustav Adolph Strömfelds, ... Stathalters dess Dörptischen und Pernauischen Creyses Sehr hochgeliebten Ehe-Liebsten, Bey Dero prächtigen Beerdigungs Ceremonie so am 11. Januarii dieses 1697sten Jahres in hiesiger Thumb Kirche angestellet, Aus ebenmässig empfundener Wehmuth hat auffsetzen wollen David Kellner. Dörpt, Gedruckt bey Johan Brendeken, Acad. Buchdrucker.. Dorpat, 1697
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754., lk. 170
- ↑ Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia., 1834. lk.39-42
- ↑ Stackelberg / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1,: Livland, Bd.:1, Görlitz, 1929, lk. 336
- ↑ http://runeberg.org/spg/2/0056.html
Kirjandus
- Evald Blumfeldt: Några drag ur ekonomiståthållaren Gustav Adolf Strömfelts verksamhet i Livland, 1690-1710 / Annales Societatis litterarum Estonicae in Svecia vol. 2, Stockholm, 1955 ESTERis